Kodaniketoetuste saaja Saksi-Anhaltis: kõrged lisatasud vaatamata toetusele

Kodaniketoetuste saaja Saksi-Anhaltis: kõrged lisatasud vaatamata toetusele

Saksi-Anhaltis kannatasid paljud kodakondsuse raha all kannatavad leibkonnad täiendava rahalise koormuse all. See olukord mitte ainult ei tõmba rahulolematuid hääli, vaid illustreerib ka suuremat probleemi sotsiaalhoolekandesüsteemis. Föderaalvalitsuse teabe kohaselt, mis vastas Bundestagi vasakpoolse poole taotlusele, mõjutab see umbes 11,5 protsenti riigi leibkondadest.

rahalised väljakutsed kodanike raha saajate jaoks

Keskmiselt peavad need leibkonnad, mis on korraldatud vajaduste kogukondadena, kohaldama umbes 78 eurot kuus omaenda vahenditest üüri- ja küttekuludeks. Numbrite hulka öeldes kajastab Saksi-Anhaltis mõjutatud leibkond, kes peab tagasi säästmise või standardvajaduste tõttu tagasi langema.

Kulude piirkondlikud erinevused

Kõrgus, mida kodanike kohad peavad maksma, varieerub föderaalses osariigis tugevalt. Saalekreis on see keskmiselt 112 eurot, Halle'is ja Mansfeld-Südharzi ringkonnas tuleb umbes 100 eurot teha ka kõrgeid makseid. Seevastu Anhalt-Bitterfeldi rajoonis on vaja ainult umbes 63 eurot. Need piirkondlikud erinevused näitavad, et Saksi-Anhalti sotsiaalpoliitikat iseloomustab väga erinev elukallidus.

eluasemekulude ja nende mõjude juhised

Riik on määranud juhised, mis määravad kindlaks, millised eluasemekulud peetakse sobivaks. Riik katab kulud ainult siis, kui üür ja korteri suurus jäävad nende piiride piires. Paljude kodanike jaoks, kes elavad liiga suurtes või kallites korterites, tähendab see sageli, et nad on sunnitud oma korteri osa kolima või isegi rentima. Sotsiaalsed ühendused näitavad, et need spetsifikatsioonid on realistlikud ja et need mõjutavad sageli odavamat korterit.

Probleemi sotsiaal-poliitiline tähtsus

Kodanike väravate rahaline lisakoormus mõjutab negatiivselt mõjutatud inimeste elukvaliteeti. Üüriks vajalik raha puudub selliste põhikulude jaoks nagu toit, rõivad ja haridus. See mitte ainult ei rõhuta sotsiaalse abi ebaõiglast jaotust, vaid ka vajadust rendi eeskirju muuta, et katta tegelikke eluasemekulusid.

Arutelu eluasemekulude sobivuse ja kodakondsusele tuginevate inimeste toetuse üle ei tuleks pidada mitte ainult majanduslikuks probleemiks, vaid ka sotsiaalse õigluse küsimuseks. On ülioluline, et siin tegutseks poliitika ja looks perspektiivid nende eluolukorra parandamiseks mõjutatud isikutele.