Kliimamuutused: ÜRO hoiatab – drastilised meetmed on nüüd hädavajalikud!

Kliimamuutused: ÜRO hoiatab – drastilised meetmed on nüüd hädavajalikud!

5. novembril 2025 on ülemaailmsed kliimaeesmärgid kesksel kohal, kui maailm valmistub Brasiilias Belemis toimuvaks kliimakonverentsiks. ÜRO Keskkonnaprogrammi uus aruanne, milles rõhutatakse tungivat vajadust kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks, on paljastanud murettekitavad tulemused. 2024. aastal registreeris Maal globaalse keskmise temperatuuri tõusu 1,5 kraadi Celsiuse järgi võrreldes industrialiseerimise eelse perioodiga, mis paratamatult viis globaalsete kasvuhoonegaaside heitkoguste väikese, kuid märgatava kasvuni 57,7 miljardi tonnini CO2.

UNEP hoiatab, et on "väga tõenäoline", et globaalne temperatuuritõus "ületab lähiaastatel vähemalt ajutiselt 1,5 kraadi". Olenevalt poliitilisest tegevusest võib selle arengu tulemuseks olla 2,3–2,5 kraadine soojenemine aastaks 2100. Praegust poliitilist raamistikku arvestades on oodata umbes 2,8 kraadist tõusu, millel on laastavate tagajärgede tõenäosus kuni 66%.

Kiiresti vaja tegutseda

UNEPi juht Inger Andersen rõhutab, et edusammud kliimakaitses pole kaugeltki piisavad. 1,5 kraadi piiri saavutamiseks on vaja süsinikdioksiidi heitkoguseid drastiliselt vähendada, kusjuures 2035. aastaks tuleb aastaheidet vähendada üle 55%. See kujutab endast tohutut väljakutset, eriti arengumaade jaoks, kes kannatavad sageli kliimamuutuste tagajärgede all.

Praegused prognoosid on kõike muud kui roosilised. Kui praegune poliitika säilib, võib aastaks 2100 kliimamuutustest Maa saada märkimisväärset kahju. Iga täiendav 0,1 kraadi Celsiuse järgi halvendab mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõige vaesem ja haavatavam elanikkond on kõige rohkem hädas.

Tehnoloogilised lahendused laual

Kuid on ka positiivseid lähenemisviise. Üleminek söelt taastuvatele energiaallikatele on juba aidanud mõnes riigis CO2 heitkoguseid märkimisväärselt vähendada. Kliimamuutuste vastu võitlemise tehnoloogiad on olemas ning tuule- ja päikeseenergia areng ületab meie ootusi. ÜRO näeb kliimakaitsemeetmete rakendamise kiirendamises ka majanduslikku kasu. Tõhusate lahenduste leidmiseks on aga oluline ületada poliitilised ja tehnilised takistused.

Kliimamuutus kui inimtekkeline kriisiprobleem kujutab endast suurt ohtu kogu maailmas. Kliimauuringutes muutub üha olulisemaks arutelu põhjuste, näiteks kasvuhoonegaaside suurenemise üle. Maakera süsinikdioksiidi sisaldus on tööstusajastu algusest peale kasvanud üle 400 ppm. Ajalooliselt on praegune stsenaarium üsna kiire muutus, mida võivad mõjutada ka supervulkaanipursked ja muutused ookeanihoovuses.

Eks ole näha, millised otsused eelseisval kliimakonverentsil tehakse. Paljud loodavad tõelist edu, sest üks on selge: aeg tegutsemiseks hakkab otsa saama.