Keskendu piirjoontele: nähtamatud pilved ohustavad kliimamuutusi!

Keskendu piirjoontele: nähtamatud pilved ohustavad kliimamuutusi!

Pilvede kohal peab vabadus olema piiritu – aga kui palju see vabadus meile kliimakahju näol maksma läheb? Ajakirjas *Nature Communications* avaldatud käesolev uuring annab uusi teadmisi taandarengu mõjust kliimale. Koostöös Kölni ülikool ja partnerid, nagu Jülichi uurimiskeskus ning Mainzi ja Wuppertali ülikool, leiti, et üle 80% kauakestvatest jälgedest ei teki mitte pilvevabas taevas, nagu varem eeldati, vaid looduslikes jääpilvedes, nn cirruses.

Need õhukesed jääpilved, mis asuvad 5–12 km kõrgusel, toimivad tõhusa soojuse salvestajana. Kui õhukesed tekivad külmas niiskes õhus, võivad need kesta mitu tundi ja seetõttu on neil suurem mõju kliimale kui lennundusest tulenev otsene CO2-heide. Kliimamõju ei saa hinnata üldjoontes: pilvevabades tingimustes suurendavad need kasvuhooneefekti, tihedates pilvedes aga peegeldavad päikesevalgust ja mõjuvad seega jahutavalt.

Lennunduse kliimajalajälg

Lennunduse mõju kliimale ei piirdu aga ainult õhusõidukitega. Vastavalt aruandele n-tv Reisilennukite heitkogused aitavad oluliselt kaasa globaalsele soojenemisele. Lisaks CO2-le põhjustavad enam kui 60% kliimakahjustustest eelkõige aerosoolid ja lämmastikoksiidid. EL on juba astunud samme, et nõuda üksikasjalikke aruandeid lennunduse kliimamõjude kohta.

Saksamaal tehakse intensiivseid uuringuid pikalt püsivate kontrolljoontega õhumasside ümber lendamiseks. Usaldusväärseid andmeid napib, mis teeb marsruudi optimeerimise keeruliseks. Huvitav leid: võib piisata vaid 3% lendudest ümbersuunamisest, et vältida 80% kliimat kahjustavatest kontrolljoontest, samas kui täiendav petrooleumi tarbimine võib jääda alla 5%. Oodatav kasu kliimale võib olla 15–40 korda suurem kui suuremast kütusekulust tulenev kahju.

Uued lähenemisviisid kliimasõbralikule lennundusele

Kolm partnerit Saksamaalt – see Saksa lennunduskeskus (DLR), Max Plancki Ühing ja Karlsruhe Tehnoloogiainstituut – on nüüdseks läbi viinud 85 000 lennumarsruudi põhjaliku analüüsi. Selle tulemuseks oli minimaalsete CO2-heitmete juures minimaalne 73% vähenemine kliimamõjus. Sellised strateegiad võiksid mitte ainult edendada kliimakaitset, vaid ka aidata lennuettevõtjatel täita ELi nõudeid.

Aga kuidas on väljakutsetega? Nende hulka kuuluvad muu hulgas usaldusväärsete ilmaandmete puudumine ja suur koordineerimispingutus olemasolevas lennuvõrgus. Optimeeritud lendude planeerimine on ülioluline mitte ainult CO2 heitkoguste minimeerimiseks, vaid ka selleks, et vähendada kontrolljoonte lühikese eluea kahjulikke mõjusid.

Keskkonnasõbraliku lennunduse teadusuuringud on viimastel aastatel kasvanud. Siiski pööratakse endiselt vähem tähelepanu mitte-CO2 mõjudele. Tulevased uuringud peavad käsitlema neid väljakutseid ja parandama arusaamist koonuste ja looduslike rünkpilvede vastastikmõjudest. Selle valdkonna arengud võivad olla õhutranspordi jätkusuutliku tuleviku võtmeelemendid.

Kijkt pilvedesse võib aidata paremini mõista meie mõju kliimale ja tagada vabaduse jätkata lendamist pilvede kohal ka tulevikus.