EL nõustub 2040. aasta kliimaeesmärgiga: kas oleme muutusteks valmis?

EL nõustub 2040. aasta kliimaeesmärgiga: kas oleme muutusteks valmis?

Arutelu kliimakaitse üle Euroopa Liidus on jõudmas järgmisse vooru. 6. novembril 2025 leppisid EL riigid kokku uues kliimaeesmärgis aastaks 2040, mis on aluseks edaspidistele jõupingutustele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. See eesmärk näeb ette heitkoguste vähendamist 2040. aastaks 90 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega, kuigi 2031. aastaks võib kolmandates riikides kliimakrediiti ostes arvestada kuni 5 protsendipunkti, mis tähendab, et ELi heitkoguste tõhus vähenemine oleks 85 protsenti. Selle lepingu alus pandi vahetult enne 10. novembril Brasiilias algavat suurt ülemaailmset kliimakonverentsi, mistõttu on EL surve all oma eesmärgid selgelt määratlema ja edendama. Nachrichtenleicht teatab, et EL-i Komisjon nõudis algselt rangemaid meetmeid, kuid need said vastuseisu.

Lepingu keskne element on edasi lükatud uued hoonete ja liikluse eeskirjad, mis nihkuvad aasta võrra edasi. Lisaks ei tohiks EL-i riike kohustada saavutama kogu 90 protsenti ise. Selle asemel on võimalus rahastada kliimakaitseprojekte välismaal, mis võib hõlmata tuule- ja päikeseenergiasüsteemide paigaldamist ning metsauuendusprojekte sellistes riikides nagu Aafrika või Aasia. Keskkonnakaitsjad on aga muret tekitanud, sest selliseid projekte ei peeta alati keskkonnasõbralikeks ja neid võib olla raske kontrollida. EL-i tööstus seevastu näeb uutes kliimaeesmärkides esimest sammu keskkonnakaitse ja majanduslike huvide tasakaalustamise suunas.

Väljakutsed ja reaktsioonid

Kokkuleppeni ei jõutud kergelt, mõned EL-i riigid väljendasid muret kütuse- ja küttekulude suurenemise pärast, mida uued kliimaeesmärgid võivad kaasa tuua. See arutelu viis lepingule teatud toetuseni, kuid ELi-sisesed seisukohad on jäänud lahku. Mõned riigid, sealhulgas Holland, Hispaania ja Rootsi, nõuavad ambitsioonikamaid kliimaeesmärke ja nõuavad, et kolmandad riigid eraldaksid rohkem kliimakrediite, et kompenseerida heitkoguseid. Läbirääkimised pole veel lõppenud, kuna ka Euroopa Parlament peab seda 2040. aasta kliimaeesmärki kommenteerima.

Saastekvootidega kauplemine transpordi- ja ehitussektoris algab alles 2028. aastal, mis annab riikidele aega uute nõuetega kohanemiseks. Otsused peegeldavad kompromissi, mis võtab arvesse nii ökoloogilisi kui ka majanduslikke väljakutseid, mida ELi liikmesriigid peavad praegu ületama. Arvestades neid arenguid, jääb üle oodata, kas uuel eesmärgil on mõju või jääb valitsema skeptitsism ja nõudmised ambitsioonikamate meetmete järele.

Põnev on see, kuidas ELi erinevad osalejad nende uute kliimaeesmärkidega kohanevad. Üks on kindel: surve liikmesriikidele ja eriti Saksa poliitikutele 2040. aastaks ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks on tohutu. Tagesschau teeb kokkuvõtte, et kui me kõik vaatame Brasiilias toimuva maailma kliimakonverentsi tulemusi, siis seatud eesmärkide elluviimisel ja jälgimisel on endiselt probleeme.