Kliimafaktuur paljastab: 89% nõuab drastilisi kliimameetmeid!

Kliimafaktuur paljastab: 89% nõuab drastilisi kliimameetmeid!

Uus Climate Fact Paper väljaanne toob esile globaalsete kliimamuutuste teravad ja murettekitavad suundumused. 4. novembril 2025 esitletud dokument ei sisalda mitte ainult teaduslikke, vaid ka sotsiaalteaduslikke leide, mis rõhutavad olukorra kiireloomulisust. 89 protsenti kogu maailmas küsitletud inimestest sooviks, et nende valitsustel oleks kliimapoliitika osas ambitsioonikam. See uuring hõlmas umbes 130 000 osalejat 125 riigist ja näitab elanikkonna suurt soovi võtta otsustavaid meetmeid kliimamuutuste vastu.

Saksamaa kliimakonsortsiumi juhatuse liige ja Senckenbergi bioloogilise mitmekesisuse ja kliimauuringute keskuse professor Thomas Hickler kommenteeris uuringu tulemusi ja rõhutas vajadust tegutseda kohe. Prof dr Hans-Otto Pörtner Alfred Wegeneri Instituudist kirjeldab murettekitavaid muutusi, mis on juba nähtavad. Mere- ja maismaajää sulab, merevee tase tõuseb ning ekstreemsed ilmastikunähtused nagu kuumalained ja tugev vihm sagenevad. Need arengud ei ole ainult kohalikud, vaid mõjutavad kogu planeeti.

Kliimamuutuste ohud

Eksperdid hoiatavad, et temperatuuri edasine tõus võib kaasa tuua järske pöördumatuid muutusi maakera ja kliimasüsteemides. Kriitiline punkt saavutatakse siis, kui globaalne temperatuur tõuseb 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Selles kõrge riskiga piirkonnas võivad kallutatavad elemendid, nagu Gröönimaa ja Antarktika jääkilbid, muutuda olulisemaks. Kongressi ExtremeWeatherCongressi võõrustaja Frank Böttcher juhib tähelepanu, et troopilised korallrifid võivad juba kaduda, millel on mere ökosüsteemidele tõsised tagajärjed.

Eriti mõjutatud on Euroopa piirkond: siin soojeneb maa kõige kiiremini. Peaaegu 50 aastat on igal aastal temperatuur olnud üle 20. sajandi keskmise. Ajaloo kümme kõige soojemat aastat on kõik aset leidnud viimasel kümnendil ning 2024. aastat peetakse viimaseks rekordaastaks. Need tulemused dokumenteeris muu hulgas Copernicuse kliimateenistus ja need rõhutavad kliimapoliitika põhjaliku muudatuse kiireloomulisust.

Selge üleskutse tegevusele

Kuue juhtiva kliimauuringute ja kommunikatsiooniorganisatsiooni esitletud kliimateemalist dokumenti peetakse kliimamuutusi käsitleva teaduspõhise teabe peamiseks võrdlusaluseks. Selles öeldakse otse, et praegune kliimapoliitika ei vasta Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Teadusportaali Klimafakten tegevdirektor Carel Mohn rõhutab, kui oluline on mitte seada kahtluse alla olemasolevaid kliimakaitsevahendeid ELi tasandil. Otsustavamad meetmed ja ambitsioonikamad strateegiad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks on olulised, et tulla toime kliimamuutuste väljakutsetega.

Seda olukorda arvestades on selge, et nii teadust kui ka ühiskonda kutsutakse üles tegema koostööd ja leidma uusi viise oma keskkonna kaitsmiseks. Eelseisev ÜRO kliimaalane tippkohtumine Brasiilias, mis toimub 10.–21. novembril, võib olla oluline platvorm dialoogi jätkamiseks ja konkreetsete plaanide tegemiseks. Nüüd on aeg tegutseda.