Moore kui kliimasäästja: kuidas põllumehed saavad taluda ilma CO2 heitmeteta
4. novembril 2025 heidab mahepõllumees Henning Voigt valgust rabade olulisusele kliimakaitses ja uuenduslikele lähenemistele uuesti niisutamisel.

Moore kui kliimasäästja: kuidas põllumehed saavad taluda ilma CO2 heitmeteta
Turbaalad pole mitte ainult põnevad looduslikud alad, vaid ka otsustava tähtsusega osalejad võitluses kliimamuutuste vastu. Ida-Saksamaa ranniku lähedal mahetalu pidav Henning Voigt on seda tunnistanud aastast 1996. Tema kinnistu 350 hektaril on valdavalt väga märg, rabataimede rikas rohumaa. Nendel tehastel on potentsiaal CO2 salvestada, kuid vähesed põllumehed on sellest teadlikud ja kasutavad ära turbaalade pakutavaid võimalusi.
Saksamaal on endistest nõmmedest looduslähedases seisundis vaid 2%, mis on maailma keskmisi väärtusi arvestades üsna madal. Ka drenaažimäärad on murettekitavalt kõrged. Umbes 7% Saksamaa põllumajanduslikult kasutatavast alast on endine raba, mis aga põhjustab [DW aruannete] kohaselt peaaegu 40% põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogustest (https://www.dw.com/de/moore-co2-klimawandel-klimaschutz/a-74544349). Igal aastal kuivendatakse ligi 500 000 hektarit turbaala, mis toob kaasa CO2 eraldumise ja soodustab seega kliima soojenemist.
Võtmeks uuesti niisutamine
Osa lahendusest võib peituda turbaalade uuesti niisutamises. Suurem osa kuivendatud turbaaladest asub Euroopas, kus erinevate projektide ja algatuste eesmärk on nende väärtuslike ökosüsteemide taastamine. Voigt ise on selle valdkonnaga seotud, sealhulgas koostöös Otto-Versandiga, kes soovib kasutada rabataimi säästlikuks pakendamiseks.
Üha enam arutletakse sookultuuri ehk nõmmealade põllumajanduse kontseptsiooni üle kui nende alade säästva kasutamise võti. Kuigi see ei ole laialt levinud, näitavad esialgsed projektid paljulubavaid lähenemisviise, kasutades rabataimi energia või ehitus- ja isolatsioonimaterjalide tootmiseks. Paludi kataloog aitab selgelt välja tuua palukultuuri valdkonna tooted ja teenused.
Poliitiline toetus ja edutamine
Turbaalade uuesti märgumise soodustamiseks on vaja ka poliitikat. Keskkonnaministeerium ja Põllumajanduse Pensionipank töötavad välja uue rahastamissuunise kallal, mille eesmärk on toetada põllumehi selle elluviimisel. 2021. aastast sõlmitud föderaalosariigi leping näeb ette, et 2050. aastaks tuleb kõiki rabaalasid majandada võimalikult niiskena.
Põllumajanduse kasvuhoonegaaside emissiooni küsimust arutatakse ka rahvusvaheliselt. Näiteks Taanis on kavas kehtestada põllumajanduse heitkogustele hind, et luua stiimuleid heitkoguste vähendamiseks. Soovitused hõlmavad fikseeritud ostulepinguid maaviljelustoodetele ning suuremat vabadust talunikele oma maa ümbermärgamisel katsetada.
Kokkuvõtvalt: rabade elustamine on väljakutse, mis nõuab palju pühendumist ja leidlikkust. Kuid on mitmeid viise, kuidas kliimakaitset tõeliselt muuta.