Kliimasõbralik ehitus: Rheinland-Pfalz alustab revolutsiooni ehituses!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Keskkonnaminister Katrin Eder tutvustab uuenduslikke lähenemisviise kliimasõbralikuks ehituseks Rheinland-Pfalzis ja edendab uurimisprojekte.

Umweltministerin Katrin Eder präsentiert innovative Ansätze für klimafreundliches Bauen in Rheinland-Pfalz und fördert Forschungsprojekte.
Keskkonnaminister Katrin Eder tutvustab uuenduslikke lähenemisviise kliimasõbralikuks ehituseks Rheinland-Pfalzis ja edendab uurimisprojekte.

Kliimasõbralik ehitus: Rheinland-Pfalz alustab revolutsiooni ehituses!

Arutelu kliimakaitse üle ehitustööstuses kogub hoogu. Lõppude lõpuks vastutab ehitussektor muljetavaldava 40 protsendi Saksamaa energiavajadusest ja on üks suurimaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. See muudab keskkonna- ja kliimakaitseminister Katrin Ederi algatuse, kes esitles hiljuti raamatut “Bauwende rajad”, veelgi olulisemaks. See töö, mida Kliimakaitseministeerium rahastas ligikaudu 33 000 euroga, toob esile praegused järeldused kliimasõbraliku ehituse kohta ja pakub väärtuslikke soovitusi valdkonnale tegutsemiseks. mkuem.rlp.de teatab, et raamat ilmus Baueni kliimaliidu ja Rheinland-Pfalzi Kaiserslautern-Landau tehnikaülikooli 2023. aastal peetud konverentsil, millel osalesid osalejad erinevatest riikidest, sealhulgas Prantsusmaalt ja Belgiast.

Eraldi väärib märkimist äsja välja töötatud “Design for Disassembly” kontseptsioon, mille eesmärk on võtta komponentide korduvkasutatavus arvesse juba planeerimisfaasis. Eeskujulikud projektid selles valdkonnas on näiteks Diemersteini töökoda ja uurimissaal, mille jaoks eraldati 60 000 eurot. Lisaks toetatakse ligi 650 000 euroga projekti “Taaskasuta puitehitust”, et luua üleriigiline puitkonstruktsioonielementide materjalide andmebaas.

Kliimasõbralik hoone Rheinland-Pfalzis

Rheinland-Pfalzi ehituskliimaliidu keskne eesmärk on edendada kliimasõbralikke hooneid. Asutamisest möödunud kolme aasta jooksul on rahastuseks kinnitatud juba ligikaudu kaks miljonit eurot. Sellised projektid nagu lehtpuidu uurimine ja väikepuidu kasutamine on aidanud kaasa mitte ainult uurimistööle, vaid ka praktilisele rakendamisele ehitustööstuses. Neid algatusi on juba tunnustatud auhindadega, sealhulgas Saksamaa tsiviilehituse auhind 2024.

Tööstuse näitajad on selged. Kuigi ehitustööstus moodustab vaid 1,9 protsenti kogu kodumaisest energiatarbimisest, annab see siiski 1,1 protsenti CO2 heitkogustest. Lisaks on ehitusettevõtetel vaid piiratud võimalused energiatarbimise ja heitkoguste otseseks vähendamiseks. Seetõttu peavad kõik sidusrühmad andma oma panuse ehitamise keskkonnamõju minimeerimiseks. Tüüpilised lähtekohad on madala energiakuluga eeltoodete kasutamine ja kaasaegse ehitustehnoloogia kasutamine.

Föderaalne statistika näitas, et 2023. aastal oli Saksamaal CO2 otseheide 739 miljonit tonni. Kolmandik neist heitkogustest pärineb kodumajapidamistest ja ettevõtetest, mis aitavad kaasa kasvavale arutelule säästvate ehitusmeetodite üle, nagu näitavad hiljutised algatused Rheinland-Pfalzis. Samuti seisab ehitustööstus silmitsi väljakutsega vähendada aktiivselt enda mõju keskkonnale ja mõelda uuenduslikele lahendustele, mis on mõttekad mitte ainult ökoloogiliselt, vaid ka majanduslikult. bauindustrie.de pakub huvitavaid teadmisi ja analüüse.