Turvalise aastavahetuse nimel: kas paugutikeeld on lõpuks käes?

Turvalise aastavahetuse nimel: kas paugutikeeld on lõpuks käes?

Aastavahetuse lähenedes teravneb vaidlus ilutulestiku kasutamise üle. Eelkõige Saksamaal soovitakse paugutite laiaulatuslikku keelustamist. Öko test teatab hiljutistest arengutest, mis viitavad sellele, et üldine toetus sellisele keelule kasvab. Uuringute kohaselt pooldavad üle poole sakslastest erailutulestiku keelustamist, kusjuures kolmel inimesel neljast pole huvi ise ilutulestikku lasta.

Selge muutuste vajadus

Politsei ametiühing on esitanud üle 2,3 miljoni allkirjaga avalduse paugutite üleriigiliseks keelustamiseks. Seda kirjeldatakse kui Saksamaa suurimat omataolist. Kampaanialiit #böllerciao, mida toetab üle 60 keskkonna- ja loomakaitseorganisatsiooni, on kogunud juba üle 670 000 allkirja. Need organisatsioonid väidavad, et illegaalsete aastavahetuse ilutulestike tervise- ja keskkonnariske ei saa enam taluda. Igal aastal ravitakse ilutulestikust põhjustatud sisekõrvavigastuste tõttu ligikaudu 8000 inimest ning plahvatuste tagajärjel paiskub õhku üle 2000 tonni peentolmu. Erfurtis on juba spetsiaalsed paugutite keelualad ja see tava on paljudes Saksamaa linnades tihenemas.

Kahju ja ohtude mõistmine

Tüsistused ulatuvad kaugemale puhtalt tervislikest aspektidest. 2024. aasta uusaastaööl hukkus ilutulestikuõnnetuste tõttu viis inimest ja tuletõrjujad pidid ühe õhtuga Berliinis kustutama 400 tulekahju. See näitab selgelt, et ilutulestik mitte ainult ei saasta õhukvaliteeti, vaid kujutab endast ka olulisi ohutusriske. Müncheni tänavapuhastusosakond registreeris 49 tonni prügi, Berliini linnapuhastusamet pidi aga pärast aastavahetuse pidustusi utiliseerima koguni 670 kuupmeetrit.

Samuti kogub hoogu poliitiline diskussioon paugutite keelustamise üle. Kui siseminister Nancy Faeser on avatud kohalikele keelutsoonidele, siis kantsler Olaf Scholz ja teised poliitikud lükkavad paugutite kasutamise üldise keelu tagasi. Nad pooldavad linnadele suuremat tegutsemisruumi andmist kohandatud lahenduste leidmiseks. Mõnedes liidumaades, nagu Bremenis ja Berliin, on juba tehtud algatusi lõhkeainete seaduste muutmiseks ja kogukondadele rohkem tegutsemisvõimaluste andmiseks.

Alternatiivid paugutamisele

Uwe Hiksch, silmapaistev aktivist tuleristide vastaste leerist, soovitab tähistada hoopis keskset ilutulestikku või uuenduslikke lasershowsid. Tema üleskutse ilutulestiku üldiseks keelamiseks põhineb erailutulestikuga kaasnevatel ohtudel ja suurel keskkonnamõjul. Lemmikloomad ja metsloomad kannatavad müra käes – see probleem on viimastel aastatel üha enam avalikkuse tähelepanu keskpunktis.

Paljud Euroopa riigid on juba kehtestanud paugutite kasutamise keelud või ranged regulatsioonid: Holland on otsustanud üleriigilise keelu, mis jõustub aastal 2026. Teistes riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Šveitsis, kehtivad juba rangemad regulatsioonid. Tuleristide keelustamise kriitikud rõhutavad, et traditsioone tuleb kaitsta ja sagedased õnnetused on põhjustatud ebaseaduslikust ilutulestikust.

Üleskutsed paugutite keelustamiseks võivad lähiaastatel muutuda olulisemaks. Üha enam kodanikke, poliitikuid ning loodus- ja loomakaitseorganisatsioone nõuavad ümbermõtlemist. Saksamaa arengud näitavad, et mõõn on muutumas – ja seda arutelu tasub ka edaspidi tähelepanelikult jälgida.