AI muudab ilmaprognoosid: täpsemad prognoosid äärmuslike ilmade jaoks!

AI muudab ilmaprognoosid: täpsemad prognoosid äärmuslike ilmade jaoks!

Saksamaa talv näitab tänavu oma kapriisset külge: lumi, jää, vihm ja päikesepaiste vahelduvad kiires järjestuses. Sellised muutlikud tingimused põhjustavad sageli kriitikat ilmarakenduste ja nende prognooside suhtes. Kuid Saksa ilmateenistuse prognoosi- ja nõuandekeskuse juht Franz Molé rõhutab, et prognooside täpsus on üsna kõrge. Selle aluseks on välguandmete, satelliitide ja sademeteradarite suurte andmemahtude analüüs. Atmosfääri skaneeritakse kolmemõõtmeliselt muljetavaldava kiirusega iga viie minuti järel, mis võimaldab täpseid lühiajalisi ennustusi.

Nowcasting tehnoloogia võimaldab äikesetorme reaalajas jälgida, nagu on näha Saksa ilmateenistuse hoiatusilmarakendusest. Prognoos on endiselt keeruline väikesemahuliste või lühiajaliste nähtuste puhul, nagu must jää või spontaansed äikesetormid. Kõrge eraldusvõimega mudelid on siin nõutud, kuid sageli ebaõnnestuvad olemasoleva arvutusvõimsuse tõttu. Tegelikult on kliimamuutustest tingitud ekstreemsete sündmuste sagenemine muutumas üha selgemaks, mis tähendab, et rekordtemperatuurid võivad Saksamaal tulevikus ulatuda kuni 45 kraadini.

Tehisintellekt ilmastikusüsteemis

Üks lootus ilmaennustuste parandamiseks on tehisintellekt (AI). See võib töötada kiirusega, mis on 10 000 korda kiirem kui tavalised numbrilised mudelid. See aga ei nõua protsesside füüsilist kujutist. Füüsikal põhinevate mudelite ja tehisintellekti soovitud kombinatsioon peaks ennustusi märkimisväärselt parandama. Märkimisväärne edasiminek on Euroopa Keskmise Ilmaennustuste Keskuse (ECMWF) uus tehisintellekti ilmamudel, mis ületab varasemaid prognoose. Ilmateenistused üle kogu maailma saavad seda meetodit kasutada äärmuste, näiteks tugeva vihma või orkaanide täpsemaks ennustamiseks.

AI-mudel, tuntud kui AIFS (Artificial Intelligence Forecasting System), annab tulemusi, mis on keskmiselt kuni 20 protsenti täpsemad. Teatud stsenaariumide korral võib paranemine olla isegi kuni 40 protsenti. Huvitaval kombel vähendab mudel energiatarbimist 1000 korda ja prognoosib kümme korda kiiremini. Edaspidi saavad ilmateenistused oma prognooside ja hoiatuste tegemiseks kasutada uusi andmeid, millest on laiemale avalikkusele märkimisväärne kasu.

Pilk kliimauuringute tulevikku

Sellised tehnoloogiad nagu Google DeepMind ja OpenAI arendavad uusimaid tehisintellekti mudeleid, mis ennustavad äärmuslikke ilmastikunähtusi täpsemalt ja tuvastavad CO₂ mustreid. Need mudelid õpivad pidevalt uutest andmekogumitest ja suudavad tuvastada CO₂ heitkoguste ootamatu suurenemise. Euroopa varajase hoiatamise süsteem on juba näidanud edu ilmastikukatastroofide ennustamisel üle 90-protsendilise täpsusega. On selge, et tehisintellektil on potentsiaal kliimauuringuid põhjalikult muuta.

Nende uute tehnoloogiate täieliku potentsiaali realiseerimiseks tuleb siiski lahendada mõned eetilised küsimused. Juurdepääs kliimaandmetele ja kontroll tehisintellekti mudelite üle tuleb muuta läbipaistvaks, et vältida ebavõrdsust kliimauuringutes. Selgete reeglite väljatöötamist tehisintellekti kasutamiseks kliimauuringutes peetakse kiireloomuliseks, eriti kuna need mudelid võivad mõjutada ka poliitilisi otsuseid.

Ilmaennustuse ja kliimauuringute areng tundub paljutõotav, kuid väljakutseks on nende tehnoloogiate kasutamine vajaliku vastutustundega ja kõigi sotsiaalsete rühmade kaasamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka otsuste ja andmete moonutuste jälgitavusele, et tagada õiglane ja täpne kohaldamine.