COP30 kliimakonverents: Brasiilia fookuses – kas päästa maailma?

COP30 kliimakonverents: Brasiilia fookuses – kas päästa maailma?

Vaid mõne päeva pärast on käes aeg: Brasiilia Pará osariigi pealinnas Belémis avab 10.–21. novembril uksed ÜRO kliimamuutuste konverents 2025. 196 ÜRO riigi esindajad, sealhulgas arvukad teadlased, ajakirjanikud ja valitsusvälised organisatsioonid, kohtuvad, et arutada globaalse soojenemise ja kasvuhoonegaaside tarbimise üha pakilisemat küsimust. See konverents on eriti oluline, kuna COP30-na tähistab see 30. kohtumist pärast esimest kliimatippkohtumist 1992. aastal Rio de Janeiros, mil allkirjastati kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC). Sellest ajast alates on Amazonase jõest alla voolanud palju vett – ja selle põhjustatud muutused muudavad kliimakaitse veelgi pakilisemaks.

Hiljutised aruanded näitavad, et 2024. aasta globaalne keskmine temperatuur oli juba 1,6 kraadi kõrgem kui industriaalajastu eelsest tasemest. Seetõttu on konverentsi üks peamisi eesmärke piirata kliima soojenemist maksimaalselt 1,5 kraadini, et vältida katastroofilisi tagajärgi keskkonnale ja põllumajandusele. Siinkohal ei räägita mitte ainult viimaste aastate edusammudest, vaid ka toetusest vaestele riikidele, kes kliimamuutuste tagajärgede all eriti kannatavad.

COP30 peamised aruteluteemad

COP30 raames käsitletavate teemade loetelu on pikk. Peamised fookused hõlmavad Amazonase vihmametsade kaitset, ookeanide bioloogilise mitmekesisuse edendamist, kalapüügiga seotud probleeme, naiste ja töötajate õigusi ning turismisektori väljakutseid. Ülemaailmne kliimastreik, mille korraldab Fridays for Future, on planeeritud 14. novembrile ja saadab kindlasti kiireloomulise sõnumi.

Praegust kümnendit peetakse kliima tuleviku jaoks ülioluliseks, sest valitsustevaheline kliimamuutuste paneel on rõhutanud, et 2030. aastaks tuleb heitkoguseid poole võrra vähendada, et mitte ületada 1,5 kraadi piiri. Selle piiri ületamine võib kaasa tuua suurte maa-alade muutumise elamiskõlbmatuks ja seega elatusvahenditele ja keskkonnale tõsiseid tagajärgi.

Ülevaade rahvusvahelise kliimapoliitika arengust

ÜRO konverents Belémis ei ole esimene omataoline. See naaseb Brasiiliasse, kus enam kui 30 aastat tagasi toimus Rios esimene kliimatippkohtumine. Sellest ajast alates on toimunud palju vähem edukaid konverentse. Näiteks paljude järgnevate konverentside õigusliku aluse, Kyoto protokolli üle peeti läbirääkimisi 1997. aastal, kuid see hõlmas ainult tööstusriike, mitte tärkava turumajandusega riike. See ebavõrdsus on probleemiks ka Belémis, kui arengumaad nõuavad taas rohkem rahalist toetust.

Viimastel aastatel on väljakutsed kindlasti kasvanud. Konfliktid, nagu Ukraina sõja või koroonapandeemia põhjustatud konfliktid, tagasid selle, et kliimaaarde eesmärgid jäeti mõnikord tagaplaanile. Eelkõige USA, mis on maailmas suuruselt teise kasvuhoonegaaside heitkogusega, sattus uudisteväljaannetesse seoses president Donald Trumpi kliimakaitseleppest taganemisega. Sellest kõigest hoolimata näitavad paljud USA linnad, et nad on jätkuvalt pühendunud kliimakaitsele ja võtavad meetmeid heitkoguste vähendamiseks.

Vaatamata lauale kerkivatele erinevatele probleemidele jääb õhku küsimus, kas riigid jätkavad pärast 2015. aasta Pariisi kliimatippkohtumist ja sellele järgnevaid konverentse oma kliimakaitsega seotud saapade paelumist. Järgmised üksteist päeva Belémis näitavad, kuidas globaalne kliimakaitsekursus jätkub.

Järgmised suuremad väljakutsed COP30 järgseks perioodiks on juba kindlaks määratud. Järgmine kliimakonverents 2026. aastal toimub kas Austraalias või Türgis ning seal pannakse paika ka suund planeedi tulevikule.

Lisateavet maailma kliimakonverentsiks valmistumise kohta leiate aadressilt: Watson, päevauudised ja Greenpeace.