Kliimakonverents Brasiilias: edu või ebaõnnestumine maa jaoks?

Kliimakonverents Brasiilias: edu või ebaõnnestumine maa jaoks?

ÜRO 30. kliimamuutuste konverents toimus Brasiilias Belémis ja lõppes pärast tuliseid vaidlusi ilma märkimisväärse eduta kliimakaitses. Kuidas MDR Aruannete kohaselt ei suutnud valitsused leppida kokku konkreetses plaanis fossiilkütuste kasutamisest loobumiseks, vaatamata enam kui 80 arenenud ja arenguriigi üleskutsele. See jättis paljud delegeeritud riigid lõppdokumendiga rahulolematuks.

Konverentsi üks eesmärk oli töötada välja tegevuskava söe, nafta ja gaasi järkjärguliseks kaotamiseks ning metsade hävitamise lõpetamiseks. Kuid vaatamata selliste riikide nagu Saksamaa tungivatele nõudmistele jäi see plaan täitmata. Brasiilia konverentsi esimees André Corrêa do Lago vabandas viimases voorus ebapiisavate tulemuste pärast ja märkis, et kokkulepitud tegevuskava fossiilkütustest loobumiseks ei saavutatud. Rühm naftarikkaid riike, sealhulgas Saudi Araabia, blokeeris progressiivsed meetmed, mõjutades tõsiselt diplomaatilisi jõupingutusi.

Mida see kliimaeesmärkide jaoks tähendab?

Kliimauurija Niklas Höhne sõnul liigub maailm sajandi lõpuks 2,3–2,5 kraadise soojenemise poole, kui kliimaeesmärke järjekindlalt ellu ei viida. Christoph Bals Germanwatchist rõhutab, et globaalse soojenemise piiramiseks 1,5 kraadini on nüüd vaja rohkem pingutada. Viide Dubai lepingutele näitab, et riigid on võtnud kohustuse kolmekordistada taastuvenergiat ja kahekordistada energiatõhusust aastaks 2030. Kuigi sellised riigid nagu Saksamaa suurendavad jõupingutusi, jäeti konverentsil metsakaitse tähelepanuta. päevauudised määrab.

Saksamaal on oluline roll kliimamuutustega võitlemise rahalise toetuse andmisel. Miljard eurot liigub fondi “Tropical Forest Forever Fund” (TFFF), mille eesmärk on mobiliseerida erainvesteeringuid ja edendada troopiliste metsade kaitset. Vähemalt 20% vahenditest peaks põlisrahvaste kogukondadele otsest kasu saama. Eelkõige võiks see algatus soodustada metsade hävitamise vähendamist aastaks 2030. Kui vaadata olukorra kiireloomulisust, siis on ka selge, et UNEPi hinnangul kulub kohanemismeetmeteks aastas 310–365 miljardit USA dollarit.

Pilk Saksamaa edusammudest

Kesk-Saksamaal paistab aga olukord positiivsem. Väidetavalt ületab Saksi-Anhalt oma tuuleenergia eesmärke, samas kui Tüüringi ja Saksimaa jäävad oma eesmärkidele alla. Lisaks kasvab pidevalt elektrisõidukite osakaal ning edeneb ka soojuspumpade paigaldamine. Tüüringi on ka pikendanud oma kliimapakti, et varustada omavalitsusi kliimakaitsemeetmete jaoks.

Kuigi konverentsi tulemused valmistasid pettumuse, on endiselt esmatähtis heitkoguste kiire vähendamine. CO₂ atmosfäärist eemaldamise (CDR) tehnoloogiad muutuvad üha olulisemaks. Nende hulka kuuluvad mitte ainult metsade kaitse ja metsauuendus, vaid ka uuenduslikud lähenemisviisid, näiteks kivipulbri laotamine põllumajandusmaale süsiniku sidumiseks. Kaks Saksa ettevõtet tegelevad CO₂ sidumisega kivimipulbri kaudu ja arendavad ehitusmaterjale, mis võivad heitkoguseid vähendada. On selge, et vaatamata mõne riigi blokaadiga kaasnevatele väljakutsetele tuleb survet fossiilkütustele suurendada. 2024. aasta aprillis Colombias toimuvat ümberkujundamiskonverentsi peetakse võimaluseks seda muutust edasi viia, rõhutati Aeg.