Kliimamuutused: 10 aastat Pariisi kokkulepet ja murettekitavad tulemused!

Kliimamuutused: 10 aastat Pariisi kokkulepet ja murettekitavad tulemused!

11. novembril 2025 vaatame tagasi otsustavale kümnendile alates seaduse jõustumisest. Pariisi leping. 2015. aastal nõustusid peaaegu 200 riiki ÜRO kliimakonverentsil COP21 selle siduva lepinguga, et piirata globaalset soojenemist alla 2 kraadi Celsiuse järgi, ideaaljuhul alla 1,5 kraadi Celsiuse järgi. Kuid tegelikkus on kainestav.

Teadlased hoiatavad tungivalt, et oleme teel 1,5 kraadi piiri ületamisele, millel võivad olla laastavad tagajärjed. Viimase kümnendi jooksul oleme olnud läbi aegade soojeima kümnendi, kusjuures 2024. aastat peetakse kuumimaks aastaks. Vaatamata taastuvenergia kasvule, mis praegu moodustab 40 protsenti maailma elektrienergiast, tõuseb globaalne temperatuur jätkuvalt, kuna riigid hoiavad kinni fossiilkütustest, mis põhjustab süsinikdioksiidi heitkoguste murettekitavat suurenemist.

Kliimakriis ja selle tagajärjed

Statistika on jõhker. Eelmisel aastal põhjustas kogu maailmas äärmuslik kuumus ligikaudu 304 miljardi dollari suuruse majanduskahju. Lisaks sureb igas minutis üks inimene temperatuuritõusu tõttu. Peamiselt fossiilkütustest põhjustatud õhusaaste nõuab hinnanguliselt 2,5 miljonit inimelu aastas. 2023. aastal saavutasid kasvuhoonegaaside heitkogused rekordilised 65 protsenti 1990. aasta tasemest kõrgemal, mida suurendas eelkõige kivisöe, nafta ja gaasi heitkoguste järsk tõus 53,2 gigatonni CO2 ekvivalendiga.

Lähemal vaatlusel selgub, et kaks kolmandikku nendest heitkogustest pärinevad vaid kaheksast riigist: Hiina, USA, EL, India, Venemaa, Indoneesia, Brasiilia ja Jaapan. Ent julgustav on asjaolu, et vaid EL ja Jaapan on oma aastaseid heitkoguseid 2023. aastaga võrreldes vähendanud.

Taastuvenergia tõusuteel

Üks särav täpp on taastuvenergia valdkonna areng. Päikese- ja tuuleenergia edestavad söe elektritootmises esmakordselt aastal 2025. Hiina on oma päikeseenergia võimsust muljetavaldavalt suurendanud, jõudes 2025. aasta juunis enam kui ühe teravatini – kümme korda rohkem kui 2017. aastal. Suurenenud on ka elektrisõidukite osakaal autode müügis, viimase kümnendi jooksul umbes 1 protsendilt peaaegu 25 protsendini.

Sellest hoolimata ei aita positiivsele pöördele kaasa fossiilkütuste riikliku rahastamise suurendamine, mis on nüüdseks tõusnud 1,6 triljoni dollarini aastas. Eksperdid hoiatavad, et praegustest kliimakaitsemeetmetest ei piisa Pariisi leppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks. Prognoosid näitavad võimalikku globaalset soojenemist 2,1–3,9 kraadi Celsiuse järgi aastaks 2100. See võib kaasa tuua keskmiselt 57 surmavat kuumapäeva aastas.

Enne eelseisvat COP30 Brasiilias nõuavad eksperdid ja aktivistid kliimaeesmärkide ja heitkoguste vähendamise kiirendamist. Olukord on kiireloomuline ja nõuab otsustavaid meetmeid, et muuta maailmamajandus kliimasõbralikuks ja vastata Pariisi kokkuleppe nõuetele.