Valitsus tühistab e-petrooleumi kvoodi: tagasilöök kliimakaitsele!

Valitsus tühistab e-petrooleumi kvoodi: tagasilöök kliimakaitsele!

Lennutööstus tunnetab muutuste tuuli ja see ei ole ainult uute lennufirmade või lennuliinide tõus. Pigem puudutab see dekarboniseerimise keskne küsimus: kuidas muuta lennuliiklust kliimasõbralikumaks? Kuid just selles olulises etapis otsustas föderaalvalitsus eemaldada kliimasõbraliku petrooleumi, mida tuntakse ka kui power-to-liquid (PtL), olulise kvoodinõude. Need meetmed peaksid tegelikult jõustuma 2026. aastal ja suurenema järk-järgult kuni 2030. aastani, mis peaks kaasa tooma turu elavnemise ja umbes 200 000 tonni e-petrooleumi kasutamise Saksamaal.

Nüüd on aga kõik ootel: esialgne kahe miljardi euro suurune plaan uute PtL-süsteemide ehitamiseks on oluliselt vähenenud 100 miljoni euroni. See võib mitte ainult ohustada toimiva e-petrooleumi turu kiiret arengut Saksamaal, vaid takistada ka pikaajalisi investeeringuid sellesse tehnoloogiasse. Föderaalvalitsus on täielikult eemaldanud riikliku e-petrooleumi kvoodi föderaalsest immissioonikontrolli seadusest (BImSchG), mis tekitab muret paljudes ekspertides, kuna ähvardab seada lennundustööstuse ebasoodsasse konkurentsiolukorda, näiteks [Focus].

Kas samm tagasi transpordi üleminekul?

Keskkonnarühmad on ärevil ja võrdlevad otsust sammuga tagasikäiguga lennuliikluse dekarboniseerimisel. Saksamaa Keskkonnaabi (DUH) föderaalne tegevdirektor Jürgen Resch väljendab muret PtL-kvoodi tühistamise tagajärgede pärast ja kirjeldab seda kui takistust e-petrooleumi kasutuselevõtule. Tegelikult nägi kvoot algselt ette kindla osakaalu elektril põhinevatele kütustele lennunduses, et vähendada CO2 heitkoguseid pikemas perspektiivis. See meede oleks olnud eriti oluline, kuna ELi suuniste kohaselt peab lennundus alates 2030. aastast kasutama sünteetilist petrooleumi vähemalt 1,2%, eesmärgiga 2050. aastaks olla 35%.

Praegused kõrged e-petrooleumi tootmiskulud ja ranged regulatsioonid on muutnud majandusliku rakendamise seni keeruliseks. E-kütuste hind on praegu umbes neli kuni viis korda kõrgem kui tavalise petrooleumi hind. Eksperdid nõuavad seetõttu rahvusvahelist koostööd, et edendada kulutõhusaid tootmisprotsesse, sest ilma toimiva turustruktuurita on kliimasõbralike tehnoloogiate valdkonnas vähe edusamme. Paralleelselt nende aruteludega arutatakse ka vesiniku ja e-kütuste kvoodi võimalust maanteetranspordis, mis tekitab täiendavat segadust.

Ülemaailmne pilk e-kütustele

Rahvusvahelises võrdluses on Saksamaa innovaatiliste e-kütuse projektide osas maha jäänud. Euroopa riigid on välja kuulutanud kokku üle 100 piloot- ja kaubandusliku e-kütuse projekti, samas kui üle maailma on plaanis üle 150 sellise projekti. Tähelepanu juhitakse, et vaatamata väljakutsetele on e-kütused süsinikdioksiidiheite vähendamiseks hädavajalikud, eriti õhu- ja meretranspordis. Tootmise ja taastuvenergia arengud võivad tehnoloogiliste täiustuste tõttu 2030. aastaks märkimisväärselt langeda.

Millised on järgmised sammud? Lennundustööstus on surve all liikuda kiiremate ja keskkonnahoidlikumate lahenduste poole, kuna avalik arvamus muutub nende küsimuste suhtes üha tundlikumaks. Lennuettevõtjad ja teised sidusrühmad peavad olema valvsad, et vältida mahajäämist. Saab näha, kuidas valitsus leiab tasakaalu majanduslike huvide ja vajalike keskkonnameetmete vahel. Aeg on ülioluline ja "rohelise lendamise" suure äriga tuleb tegeleda.

Kokkuvõttes seab e-petrooleumi kvoodi kaotamine lennundusele suuri väljakutseid. Mida kiiremini lahendus leitakse, seda tõenäolisem on, et lennundus võib kogeda tõelisi positiivseid muutusi. Seega pole sünteetiliste kütuste arutelu kaugeltki lõppenud ja järgmised paar kuud on otsustava tähtsusega.