ÜRO hoiatus: globaalne soojenemine ähvardab ületada seatud 1,5 kraadi!

ÜRO hoiatus: globaalne soojenemine ähvardab ületada seatud 1,5 kraadi!

Häirekellad helisevad: ÜRO hoiatab tungivalt globaalse soojenemise dramaatilise suurenemise eest. Praeguste prognooside kohaselt võib Maa sajandi lõpuks muutuda kuni 2,8 kraadi võrra kuumemaks, kui täiendavaid kaitsemeetmeid kohe ei võeta. Seda murettekitavat ennustust toetavad ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) värsked andmed, mis näitavad, et kui praeguste kliimameetmete kava järgitakse, võidakse järgmise kümnendi jooksul ületada eesmärk piirata globaalne soojenemine 1,5 kraadini. Nende riiklike kliimakaitsekavade (NDC) elluviimise kohaselt on potentsiaalne soojenemine 2,3–2,5 kraadi, mis on siiski tunduvalt kõrgem kui soovitud eesmärk.

Kuid see pole veel kõik: Pariisi kokkuleppe peaaegu 200 osapoolest esitasid uued kliimaeesmärgid õigeaegselt vaid 60. ÜRO peasekretär António Guterres kritiseerib neid praegusi kliimakaitseplaane kui ebapiisavaid ja kutsub üles kiirustama. Ka USA lepingust taganemine võib globaalset soojenemist kümnendiku kraadi võrra suurendada. Need arengud pole juhus: 2024. aasta on kõige kuumem aasta, mida inimkond on kunagi kogenud ja 1,5 kraadi piir on juba ületatud. See tekitab tõsiseid küsimusi meie planeedi tuleviku kohta.

Äärmuslikud ilmastikunähtused ja pöördepunktid

Ekspertide hoiatused on selged: ilma drastiliste meetmeteta on oht äärmuslike ilmastikunähtuste ja kliimasüsteemi kriitiliste pöördepunktide sagenemiseks. Eelkõige troopilised korallrifid on juba liiga soojad, et jätkusuutlikult ellu jääda. UNEPi andmetel vastutavad G20 riigid peaaegu 80% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis rõhutab nende riikide vastutust. Prognoosid põhinevad 2025. aasta septembri lõpuks esitatud kliimakaitseplaanidel ja näitavad, et aeg tõhusaks tegutsemiseks hakkab otsa saama.

Need murettekitavad arengud heidavad varju Brasiilia Amazonase vihmametsas toimuvale COP30-le, mida peetakse üheks viimaseks võimaluseks rahvusvaheliseks koostööks ja tõhusaks tegutsemiseks. ÜRO peab 1,5 kraadi eesmärgi ületamist vaevalt välditavaks ja kutsub kõiki riike kiiresti üles oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti vähendama. Tehnilist süsiniku eemaldamist peetakse riskantseks ja kulukaks ning see ei suuda meie ees seisvaid väljakutseid lihtsalt maandada.

Seda tegelikkust arvestades on ülioluline, et nii poliitikakujundajad kui ka kodanikuühiskond võtaksid meetmeid. Kliimakriisiga toimetulemiseks on vaja kõiki terve mõistusega lähenemisviise tagamaks, et me ei liigu katastroofilise soojenemise poole. Jääb näha, kas eelseisvad rahvusvahelised konverentsid ja kokkulepped viivad ümbermõtlemiseni või raiskab inimkond vajalikku survet tegutsemiseks, kuna planeedil seisab ees ebakindel tulevik.