Sõjalised kulutused kasvavad plahvatuslikult: kliimakaitse on ohus!

Sõjalised kulutused kasvavad plahvatuslikult: kliimakaitse on ohus!

Arutelu Saksamaa sõjaliste kulutuste suurendamise üle 5 protsendini sisemajanduse koguproduktist on täies hoos. Seda otsust, mis võtab üle 40 protsendi föderaaleelarvest, on teravalt kritiseerinud sellised eksperdid nagu Saksamaa Loodusesõprade Liidu esimees Michael Müller. Praegune debatt poliitika militariseerimise üle näitab, et avalikus arvamuses on toimunud muutus, mis toimus ilma laia diskursuseta. Müller juhib tähelepanu sellele, et viimase kahe aastakümne jooksul on kasvanud ideoloogia, et rahu on võimalik saavutada vaid sõjalise jõuga ning eelkõige Ukraina sõjaga seotud sündmusi võib näha edasiviiva jõuna. Kriitikud kurdavad, et NATO ja EL ei ole veel esitanud tõsist rahuplaani, mis viib Euroopa rahu ja rahutuse mõttes ummikusse.

Korduv idee "sõjavalmidusest", mida üha enam aktsepteeritakse, on teravas vastuolus kliimakaitse väljakutsetega. Selle militariseerimisstrateegia võimalikud tagajärjed on murettekitavad: eksperdid hoiatavad, et sõjaliste kulutuste suurendamine võib maksta kuni 300 miljardit eurot aastas ning teistes valdkondades on oodata dramaatilist kokkuhoidu ja kärpeid. Selles kontekstis võib ohtu sattuda aktiivne sotsiaal-ökoloogiline ümberkujundamine, mis on kliimamuutustega võitlemisel kesksel kohal, jättes tähelepanuta maa ja kliimasüsteemi kaitse.

Seos kliimakaitse ja relvakulutuste vahel

Kieli Maailmamajanduse Instituudi käesolev uuring uurib seost kliimakaitseinvesteeringute ja kaitsekulutuste vahel Euroopas. Analüüs leiab, et iga naftasse investeerimata euro kohta saab kaitsele kulutada 37 senti vähem. Kaasautor Joschka Wanner rõhutab, et ebaõnnestumistel kliimakaitses on geopoliitilised kulud, mida sageli eiratakse. See näitab selget konflikti julgeoleku- ja kliimapoliitika vahel, mida sageli avalikkuses piisavalt ei käsitleta.

Teine murettekitav aspekt on see, et osaliselt Venemaa naftaekspordist saadavatest tuludest rahastatud sõda Ukraina vastu on tihedalt seotud Euroopa naftaimpordiga ning selle mõjuga naftahindadele ja valitsussektori tuludele. Sellised meetmed nagu CO2 hind vähemalt 60 eurot või naftamaks 37 protsenti ei saa mitte ainult kaitsta kliimat, vaid ka vähendada kaitsekulutusi. Nafta vältimine võib kaitsekulutustes Euroopas säästa kuni 104 miljardit eurot aastas.

Ülemaailmsed sõjaliste kulutuste suundumused

Ülemaailmsed sõjalised kulutused on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Scientists for Global Responsibility andmetel ulatus see 2024. aastal 2,7 triljoni dollarini, mis on kõrgeim tase pärast külma sõja lõppu. NATO plaanib ka edaspidi suurendada põhilisi sõjalisi kulutusi, tuues enda kätte umbes 55 protsenti ülemaailmsetest sõjalistest kulutustest. Need kulutused ei koorma mitte ainult riigikassat, vaid aitavad oluliselt kaasa ka ülemaailmsele CO2-heitele; sõjaväe süsiniku jalajälg on hinnanguliselt umbes 5,5 protsenti globaalsetest heitkogustest.

Teadlased hoiatavad, et sõjaliste kulutuste jätkuv kasv võib seada ohtu kliimaeesmärkide saavutamise, eriti Pariisis seatud 1,5 kraadise eesmärgi saavutamise. Kiiresti on vaja meetmeid, et vaadata üle nii relvakulutused kui ka keskenduda rohkem rahumeelsetele lahendustele ja diplomaatiale. See on ainus viis tagada jätkusuutlik ja rahulik tulevik, mis vastab ka kliimamuutuste väljakutsetele.

Üldiselt on murettekitav tendents, mis ohustab mitte ainult riigi ja Euroopa julgeolekut, vaid ka ühiskonna ökoloogilisi ambitsioone. Nüüd tuleb seada suund, et luua võrdne dialoog julgeolekuprobleemide ja kliimakaitse vahel.