EL keskkonnapoliitika 2026: taastamise asemel lammutamine looduskaitseks!

EL keskkonnapoliitika 2026: taastamise asemel lammutamine looduskaitseks!

Euroopa Liidu poliitikamaastikul on ees ootamas põnevad, aga ka murettekitavad ajad. Praegune 2026. aasta väljavaade näitab, et oleme faasis, kus meie keskkonna ja elatusvahendite kaitse on tõsiselt kaalul. Artikli autor DNR teeb selgeks, et tõenäoliselt uut ELi keskkonnakaitseseadust ei tule ja olemasolevad standardid võidakse lahti võtta.

Tuleval aastal avaldab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu järjest suuremat survet. See surve võib viia oluliste keskkonna- ja tervisekaitsestandardite nõrgenemiseni. Euroopa Rahvapartei juhil Manfred Weberil on märkimisväärne mõju seadusandlusele ja ta peab kultuurisõda keskkonnaalgatuste vastu. Brüsseli poliitilist olukorda iseloomustavad vähem progressiivsed jõud, mis ei pruugi olla optimistlik.

Olulised seadusandlikud ettepanekud ja väljakutsed

Pilk 2026. aasta seadusandlikele ettepanekutele näitab, et muret tekitavad otsused on ootel. See hõlmab ka raadamisvabade tarneahelate nõuete võimalikku nõrgenemist. Samuti pole silmapiiril uusi looduskaitseseadusi, kuigi taustal töötatakse välja ühtne looduskaitselaenu raamistik. Kriitikute sihikule võivad langeda ka olemasolevad keskkonnakaitseseadused, nagu elupaikade direktiiv ja EL linnudirektiiv.

Arutelud 2040. aasta kliimaeesmärgi ja nn „Fit for 90 paketi“ vajaduse üle on täies hoos. Lisaks lükatakse edasi hoonete ja transpordi saastekvootidega kauplemine (ETS II) ning kavandatav sisepõlemismootorite keeld on lävel. Õigusakt "Kliimakindluse integreeritud raamistik" avaldatakse ilma liikmesriikidele kohustuslike nõueteta, mistõttu on kliimakriisiga võitlemiseks vajalike kiireloomuliste meetmete rakendamine keeruline.

Pikk tee keskkonnakaitseni

Vaatamata nendele väljakutsetele on aruandmiseks ka positiivseid lähenemisviise. Valju europa.eu ELis kehtivad ühed kõrgeimad keskkonnastandardid maailmas. Selle sihipärase poliitika eesmärk on kaitsta, säilitada ja parandada looduskapitali. Toetatakse püsivat üleminekut ressursitõhusale, keskkonnasõbralikule ja vähese CO2-heitega majandusele.

Lisaks on EL võtnud endale kohustuse kaitsta ohustatud liike ja loodusalasid ning tagada puhas joogivesi ja puhas suplusvesi. See sobib hästi visiooniga, mis arvestab nii keskkonna- kui ka majandusaspekte ning loob uuenduslikke ärivõimalusi ja uusi töövõimalusi. Ökoloogilist kasvu peetakse ELi jätkusuutliku majanduskasvu keskseks osaks.

Kokkuvõtteks jääb üle tõdeda: tee keskkonnakaitseni on pikk ja kivine. Kuid isegi kui poliitilised raamtingimused on keerulised, on üleskutse võidelda looduse, kliima ja keskkonnakaitse eest olulisem kui kunagi varem. Järgmised arengud on otsustava tähtsusega, kuidas saame suunata jätkusuutliku tuleviku poole.