Kantsler Merz: Saksamaa peab kliimakaitse osas kohe tegutsema!

Kantsler Merz: Saksamaa peab kliimakaitse osas kohe tegutsema!

8. novembril 2025 Brasiilias toimunud "Maailma kliimaliidrite tippkohtumisel" rõhutas kantsler Friedrich Merz kliimakaitse kiireloomulisust. Oma kõnes andis ta mõista, et maailm on liikumas arvukate kliimamuutuste pöördepunktide poole ja vastutus nende ärahoidmise eest on jagatud globaalselt. Saksamaal on selles eriline roll, muu hulgas oma kõrgete heitkoguste tõttu, kuigi Merz rõhutas, et Saksamaa vastutab vaid kahe protsendi globaalsetest heitkogustest.

Merzi kõne tuli kriitilises kontekstis, kuna paljud organisatsioonid ja eksperdid kritiseerivad tema valitsust energiapoliitika fossiilide lobitööle järeleandmiste tegemise eest. Arvutused näitavad, et föderaalvalitsuse praegustest meetmetest, sealhulgas püüdest tühistada sisepõlemismootorite keeld EL-is, maagaasi abi rahastamist kliimafondist ja võimalikku rohelise elektri laiendamise edasilükkamist, ei piisa kliimaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks peeti murettekitavaks ohtu, et ELi CO2-eesmärgid aastateks 2035 ja 2040 nõrgenevad.

Tehnoloogiline avatus ja kliimaeesmärgid

Merz rõhutas oma kõnes ka tehnoloogilise avatuse ja innovatsiooni vajadust kliimamuutustega võitlemiseks, et tagada nii konkurentsivõime kui ka turvalisus. See lööb närvi, eriti pidades silmas ELi ühiseid kliimaeesmärke, mille eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. COP30 jaoks püstitati ambitsioonikad vähendamiseesmärgid 66,25–72,5 % 2035. aastaks.

Lisaks rõhutas kantsler troopiliste metsade kui süsinikuvaru keskset tähtsust. Saksamaa osaleb rahaliselt TFFF (Tropical Forest Forever Facility) metsakaitsefondis ja tugineb kliimamuutuste vastase võitluse tehnilise lahendusena CO2 säilitamisele. Need meetmed on osa laiaulatuslikust kavast eraldada 2024. aastal kliimamuutuste rahastamiseks ligikaudu 6 miljardit eurot, mida toetavad mobiliseeritud eravahendid, peaaegu kaks korda rohkem. Merz kutsus üles tegema ülemaailmseid jõupingutusi kliimakaitse ja majandusarengu ühtlustamiseks.

Kliimamuutuste globaalne väljakutse

Kliimamuutuste probleemid ei ole ainult riiklik, vaid globaalne risk, mis nõuab rahvusvahelisi lahendusi ja koostööd. Pariisi kokkuleppe eesmärkide kohaselt tuleks globaalset soojenemist piirata tunduvalt alla 2 °C, ideaaljuhul 1,5 °C-ni, võrreldes industriaalajastu eelse tasemega. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendas hindamisaruandes on kiiresti rõhutatud vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 43% ja 2035. aastaks 60% võrreldes 2019. aastaga.

Vaja on koheseid ja ambitsioonikaid jõupingutusi, et kaotada kahetsusväärne lõhe praeguste meetmete ja vajalike vähendamiste vahel. Saksamaal on potentsiaali võtta liidriroll, kuid tema tegevuse usaldusväärsuse seavad kahtluse alla praegused poliitilised otsused. Rahvusvaheline üldsus järgib ühist kurssi, kuid väljakutsed on tohutud – kliima ei vaja ainult sõnu, vaid eelkõige tegusid.

Need teemad ja rahvusvaheliste kliimakaitselepingute olulised detailid illustreerivad globaalse kliimapoliitika keerukust ning seda, kui kiiresti peavad poliitika ja ühiskond tegutsema, et selgitada keskkonnaprobleemide ja majanduskasvu pingelist seost.

Kliimareporter teatab, et väljakutse on eriti oluline Saksamaa jaoks. Föderaalvalitsus rõhutab samas vajadust innovatsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste järele föderaalne keskkonnaagentuur rõhutab kliimamuutuste peamisi väljakutseid ja vajadust rahvusvahelise koostöö järele.