2025. aasta kliimakonverents: fookus lobistidele – kellele kuulub tulevik?

2025. aasta kliimakonverents: fookus lobistidele – kellele kuulub tulevik?

Meeleolu on kuum käimasoleval ÜRO kliimakonverentsil, mis toimub 6.-17. novembrini Brasiilias Belémis. Üle 50 000 osalejaga, sealhulgas 1600 nafta-, gaasi- ja söeettevõtete esindajaga, on see üks ajaloo suurimaid kliimaalaseid tippkohtumisi. Fossiilkütuste lobby mõju tajutakse murettekitavalt valjuna, sest iga 25 osaleja on seotud ettevõtetega, kes aitavad kaasa kliimakriisile. See rekordarv ületab isegi enamikku riike, välja arvatud Brasiilia delegatsioon ise Igapäevane peegel.

Kulisside taga majanduslik vaen ja ideoloogiline vastupanu tagavad selle, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid jäävad sageli tagaplaanile. Riigid suhtuvad kliimapoliitika elluviimisse skeptiliselt, eriti kui seda kasutatakse patuoinana äriliste ebaõnnestumiste puhul. Vastupanu kliimakaitsele on eriti väljendunud parempoolsetes konservatiivsetes valitsustes, kusjuures sellised riigid nagu Poola ja teised Ida-Euroopa riigid on kliimapoliitika suhtes eriti kriitilised. MDR.

Lobitöö ja kliimakaitse

Fossiilkütuste lobi domineerimine konverentsil tekitab küsimusi, kui tõsine kliimakaitse tegelikult on. Selle lobby mõju on olnud näha juba viimastel aastatel ja ka sellel konverentsil püüavad fossiilettevõtted kõigest väest oma huve maksma panna. Kriitikud muretsevad, et nii paljude lobistide kohalolek võib kliimakaitse edenemist märkimisväärselt takistada. Eelmisel kliimakonverentsil Dubais oli kohal OPEC ja kutsus üles mitte eemalduma fossiilkütustest, selgitas Fuajee kontroll.

Arutelu fossiilkütuste järkjärgulise kaotamise üle on konverentsi keskne teema. Õnneks tehakse jõupingutusi ka Pariisi kliimaleppe eesmärkide edasiseks edendamiseks. See eeldab, et lepinguosalised riigid esitavad iga viie aasta järel konkreetsed plaanid 1,5 kraadi eesmärgi saavutamiseks. Seni on aga riiklike kliimakaitsekavade elluviimises suur auk, mis pole just optimistlik.

Lootusekiir fuajee varjus

Vaatamata ebasoodsatele asjaoludele on mõningaid positiivseid arenguid. COP30 üks peamisi algatusi on troopiliste metsade fondi (TFFF) loomine, mille eesmärk on edendada troopiliste vihmametsade kaitset. Selle väärtusliku elupaiga kindlustamiseks luuakse fond sihtväärtusega 125 miljardit dollarit. Saksamaa on juba teatanud, et panustab sellesse fondi miljard dollarit, mida võib pidada positiivseks märgiks rahvusvahelisele kliimakaitsealasele koostööle.

Kuigi konverentsi tulemused on veel ebaselged ja läbirääkimised avalikult ei toimu, jääb üle loota, et edusamme tehakse ka siis, kui fossiilkütuste mõju on kõikjal nähtav. Jätkuvalt on oluline, et riigid võtaksid neid väljakutseid tõsiselt ja näitaksid, et ambitsioonikad kliimaeesmärgid on teostatavad ka majanduslikult rasketel aegadel.