Kliimakaitse ohus: Saksamaa vastutus tuleviku eest!

Kliimakaitse ohus: Saksamaa vastutus tuleviku eest!

Saksamaa poliitikas on kliimakaitse pakilise küsimuse ümber vaikseks jäänud. Kuigi paljud kodanikud seisavad silmitsi kuumalainete, tormide ja üleujutustega, puudub sageli poliitiline vastus. Kliimakaitseindeks on nüüdseks Saksamaa langenud kuue koha võrra, mis illustreerib kliimamuutuste murettekitavaid tagajärgi. Aeg tegutsemiseks on kahanemas ja varsti võib olla juba hilja – eriti troopiliste korallriffide puhul, mis said tõsiselt kannatada juba 2025. aasta sügisel. Oma 2024. aasta „kliimaõigluse” avalduses märkis Saksamaa eetikanõukogu, et keskse tähtsusega pole mitte ainult praegused tegevused, vaid ka nende tagajärjed tulevikule. See seisukoht nõuab õiglast lähenemist kliimamuutustele nii ühiskonnas kui ka rahvusvaheliselt.

Kuidas näeb aga välja kliimamuutustest tuleneva koormuse ja kasu õiglane jaotus? Sisuliselt peetakse põlvkondadevahelist õiglust eriti oluliseks. Enda huvide järgimisest ei piisa kaugeltki. Pigem rõhutatakse ka praeguse põlvkonna vastutust tulevaste põlvkondade ees. Kliimamuutuste uuringud näitavad, et heitkoguseid tekitavatest tegevustest – nagu autojuhtimine või kaupade tootmine – saavad kasu peamiselt tänapäeva elanikkond, samas kui sellest tulenev kahju mõjutab eelkõige tulevasi põlvkondi. Grazi projekt on pühendatud just sellele teemale ja analüüsib, kuidas põlvkondadevahelist õiglust arvestades põhivajadusi edendada.

Kliimaõiglus ja selle mõõtmed

Kliimaõiglus hõlmab erinevaid mõõtmeid, nagu jaotav õiglus, taastav õiglus ja menetluslik õiglus. Heite vähendamise õiglase jaotamise küsimus on sageli rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste keskmes. Pariisi kliimalepe nõuab riikide kohustuste diferentseerimist. Kliimamuutuste tagajärgede all kannatavad sageli kõige vaesemad riigid, kus heitkogused elaniku kohta on oluliselt väiksemad, samas kui rikkaimad 10% elanikkonnast sellistes riikides nagu Saksamaa vastutavad märkimisväärse osa heitkogustest.

Selles arutelus on oluline heita valgust ka sotsiaalsetele aspektidele. Carla Reemtsma ajakirjast Fridays for Future nimetab kliimakriisi sotsiaalse õigluse kriisiks, sest igal looduskatastroofil on ebavõrdne mõju. Teatud elanikkonnarühmad kannatavad sageli rohkem, nagu näitab orkaan Katrina näide, kus vaesed afroameeriklaste kogukonnad seisid silmitsi eriliste raskustega. Õiglane kliimakaitse peab seetõttu arvestama ka kompensatsioonimehhanismidega, et minimeerida sotsiaalseid raskusi ja jaotada kliimakaitsemeetmete koorem õiglaselt.

Riigi ja üksikisikute vastutus

Praeguse arutelu põhiprobleemiks on riigi kohustus luua selged õigusraamistikud, mis soodustavad kliimasõbralikku tegevust. Ei tohiks unustada, et rahaline toetus on hädavajalik enim mõjutatud rühmadele, kes üldiselt panustavad kliimamuutustesse vähem. Üks ettepanek on maksta välja kliimaraha, millest peaksid kasu saama kõik kodanikud, sealhulgas lapsed. Eesmärk on leevendada perede koormust ja samal ajal tugevdada individuaalset vastutust kliimakaitse eest.

Selles kontekstis tuleb suuremat kaalu anda ka isiklikele otsustele. Igaühel on võimalus anda oma panus kliimakaitsesse lähtuvalt oma individuaalsetest ressurssidest. Arutelu kliimasõbralikkuse üle ei peaks piirduma ainult suure poliitilise tasandiga, vaid peaks algama ka igast inimesest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kliimamuutustega seotud väljakutsetega tuleb kiiresti tegeleda. Kasvav teadlikkus põlvkondadevahelisest õiglusest ja kliimakriisi sotsiaalsest mõõtmest on sammud õiges suunas. Surve tegutsemiseks on aga endiselt suur, et kaitsta nii praegusi kui ka tulevasi põlvkondi ning tagada põhivajaduste rahuldamine ka homme.

Selle teema kohta lisateabe ja taustteabe saamiseks on abiks järgmised lingid: NOZ, Grazi ülikool ja BPB.