Kliimamuutuste oht: 2025. aastast ähvardab tulla rekordiliselt kuumim aasta!
Artiklis tuuakse esile murettekitavad kliimaandmed aastateks 2023 ja 2025, keskendudes eelseisvale COP30-le Brasiilias.

Kliimamuutuste oht: 2025. aastast ähvardab tulla rekordiliselt kuumim aasta!
ELi kliimamuutuste teenistuse Copernicus värskeimad andmed näitavad globaalse soojenemise murettekitavaid suundumusi. Hiljutiste aruannete kohaselt võib 2025. aasta olla üks kolmest rekordiliselt kuumimast aastast. See areng on kolmeaastase suundumuse tulemus, mis tähendab, et globaalne temperatuur on eeldatavasti rohkem kui 1,5 kraadi Celsiuse järgi kõrgem industriaalajastu eelsest tasemest. See oleks esimene kord, kui selline kolmeaastane periood ületab selle kriitilise piiri ja sellel võivad olla tõsised tagajärjed kliimasüsteemile. Heise Online teatab, et 2023. aasta oktoobris oli maailma keskmine temperatuur üle 15 kraadi 14 kraadi üle 15 kraadi. 1850 kuni 1900 vastab.
2023. aasta oktoober oli see kuu soojalt kolmas, hälbega 0,7 kraadi üle aastate 1991–2020 keskmise. Temperatuuri tõus oli eriti tugev polaaraladel, näiteks Kanada kirdeosas ja Ida-Antarktikas, kus muutused on kõige tugevamad. Euroopas oli keskmine temperatuur 10,19 kraadi, mis jäi samuti üle pikaajalise keskmise. Aruanded rõhutavad meetmete kiireloomulisust, nagu rõhutab kliimavaldkonna strateegiline direktor Samantha Burgess.
Globaalsed tagajärjed ja vajadus tegutseda
Kliimateaduse hoiatushelid on eksitavad: 1,5 kraadi piiri ületamine võib põhjustada püsivaid kahjustusi ja suurendada ilmastikukatastroofide sagedust. Need tagajärjed on teravas vastuolus 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkidega. Kliimateadlased kutsuvad valitsusi tungivalt üles kohe tegutsema. 2025. aasta on eeldatavasti üks soojemaid aastaid pärast 2024. ja 2023. aastat, mis võib meie kliima olukorda veelgi halvendada. [Die Zeit](https://www.zeit.de/wissen/umwelt/2025-11/ Average-temperature-climate-change-pariser-climate-accord) käsitleb vajadust võtta viivitamata meetmeid kliimakriisiga võitlemiseks.
Ülemaailmse kliimapoliitika otsustava tähtsusega foorum on tuleval esmaspäeval Brasiilias Belémis toimuv maailma kliimakonverents (COP30). Sinna oodatakse kümneid tuhandeid osalejaid umbes 200 riigist, et arutada lahendusi üha kriitilisemaks muutuvale olukorrale. ÜRO peasekretär António Guterres väljendab muret seniste edusammude pärast ja kutsub rahvusvahelist üldsust üles radikaalselt muutma kurssi, et ohjeldada globaalset soojenemist. [Tagesschau](https://www.tagesschau.de/ausland/ Amerika/weltklimakonzept-belem-100.html) teatab, et Guterres nõuab selgeid samme, sealhulgas uute söeküttel töötavate elektrijaamade ja fossiilkütuste projektide viivitamatut peatamist.
Ka poliitika muutub Saksamaal järjest aktiivsemaks. Bundestag kinnitas taas, et Saksamaa soovib 2045. aastaks muutuda kliimaneutraalseks. See eesmärk nõuab tõhusaid meetmeid, et anda oma panus kliimamuutuste vastu võitlemisse. Jääb üle oodata, milliseid lähenemisviise riigid eelseisval konverentsil võtavad, et ühiselt ületada globaalse soojenemise väljakutsed.