Murettekitav kliimaprognoos: Kas soojendame 2,8 kraadini?

Murettekitav kliimaprognoos: Kas soojendame 2,8 kraadini?

Justkui kliimamuutuste väljakutsed poleks piisavalt suured, näitab hiljutine analüüs, et globaalsed jõupingutused globaalse soojenemise piiramiseks jäävad ootustele palju alla. Teatatud täna, 5. novembril 2025 Scinexx et temperatuuritõusu prognoosid on jätkuvalt murettekitavad. Ilma lisameetmeteta võib globaalne temperatuur tõusta kuni 3,1 kraadi Celsiuse järgi. Isegi kui mõne riigi varasemad kohustused on täielikult täidetud, võib oodata 2,6–2,8 kraadi tõusu.

Olukord on eriti ebakindel, kuna ainult 64 riiki on esitanud uued riiklikud kohustused 30. septembriks 2025. Need riigid põhjustavad 63% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. G20 riikidest esitasid vaid seitse riiki kahekümnest oma vabatahtlikud kohustused õigeaegselt. Teised riigid, nagu Hiina, Türgi ja EL, kavatsevad oma riiklikud andmed esitada hiljem, kuid need viivitused tekitavad küsimusi.

Surve kasvab

ELi-siseselt arutavad liikmesriigid juba tulevasi kliimaeesmärke. Mõned riigid nõuavad isegi nende eesmärkide leevendamist, viidates majanduslikele raskustele. G20 riigid ei ole ilmselgelt õigel teel oma 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Pariisi kliimaeesmärkide täitmiseks tuleks 2035. aastaks vähendada CO2 heitkoguseid 35% (2 kraadi puhul) või 55% (1,5 kraadi puhul) võrreldes 2019. aasta väärtustega. Hetkel tundub, et need eesmärgid on kaugel, sest isegi kui NDC-d on täielikult ellu viidud, on aastaks 2025 reaalne vaid 15% kokkuhoid.

Ülemaailmse CO2 heitkoguse kasv kiirenes 2024. aastal 2,3%, saavutades rekordtaseme. ÜRO peasekretär António Guterres rõhutab tungivat vajadust ambitsioonide suurendamise järele, et mitte ületada 1,5 kraadi eesmärki. Kui see piir ületatakse, võime siseneda kriitilisse faasi, mis muudab tulevase temperatuuri alandamise positiivse tagasiside kaudu äärmiselt keeruliseks.

Lootusekiir?

Arusaadav täiendus pärineb UNEPilt, mis oma aruandes soovitab kasvuhoonegaaside heitkoguste võimalikku vähendamist kuni 25% pandeemiajärgse rohelise taastumise kaudu. See võib oluliselt kaasa aidata Pariisi kokkuleppes seatud 2 °C eesmärgi saavutamisele. Iga-aastane Emissions Gap Reporti analüüs näitab, et hoolimata COVID-19 põhjustatud CO2 heitkoguste vähenemisest, liigub maailm sellel sajandil endiselt üle 3°C temperatuuritõusu poole.

Üleskutsed valitsustele pandeemiast toibudes investeerida kliimakaitsesse muutuvad üha valjemaks. Aruandes rõhutatakse, et 2019. aastal jõudis globaalne kasvuhoonegaaside heitkogus rekordilise 59,1 gigatonni CO2-ekvivalendini. Kasv alates 2010. aastast on olnud keskmiselt 1,4% aastas.

Globaalsetel turgudel on taastuvenergia nüüdseks ületanud söe suurima elektrienergia allikana. Tuule- ja päikeseenergial ning metsandusel on märkimisväärne potentsiaal, mis võiks aidata vähendada lõhet kahekraadise eesmärgini 2035. aastaks. Tulevik nõuab aga kiiret tegutsemist ja märkimisväärset ambitsiooni, et vältida kliimamuutuste halvimaid mõjusid.

Ajal, mil kliima on ülemaailmse arutelu keskmes, on ülioluline, et poliitika ja äri teeksid koostööd jätkusuutlike lahenduste leidmiseks. Ainult nii saame tagada tulevastele põlvedele keskkonnasõbraliku ja tervisliku tuleviku.