Kantsler Merz Brasiilias: Saksamaa panus kliimasse vihmametsa!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Kantsler Merz räägib Belémis COP30 kliimatippkohtumisel ülemaailmsetest kliimakaitsemeetmetest ja Saksa-Brasiilia koostööst.

Kanzler Merz spricht beim Klima-Gipfel COP30 in Belém über globale Klimaschutzmaßnahmen und deutsch-brasilianische Zusammenarbeit.
Kantsler Merz räägib Belémis COP30 kliimatippkohtumisel ülemaailmsetest kliimakaitsemeetmetest ja Saksa-Brasiilia koostööst.

Kantsler Merz Brasiilias: Saksamaa panus kliimasse vihmametsa!

COP30 kliimatippkohtumisel Brasiilias Belémis näitab kantsler Friedrich Merz (CDU) oma värve ja peab valitsusjuhina oma esimese olulise keskkonnakõne. Merz külastab 1,3 miljoni elanikuga linna, kus valitseb troopiline kliima, mille temperatuur on umbes 29 kraadi ja õhuniiskus 70 protsenti, vaid 21 tunniks. Ta jääb ööbima neljatärnihotellis “Radisson Maiorana”, kus tippkohtumise ajal on tubade hinnad kuni 1200 eurot öö.

Merz rõhutas oma kõnes globaalsete pingutuste kiireloomulisust kliimakaitse vallas ning vajadust edendada innovatsiooni ja avatust tehnoloogiale. "Majandus on parema kliimakaitse võti," ütleb kantsler, rõhutades, et kliimakaitse ja konkurentsivõime vahel tuleb leida tasakaal. Samal ajal kui Merz saadab rahvusvahelisel areenil tugeva signaali, on Brasiilia surve all saada vihmametsade kaitseks konkreetseid rahalisi toetusi.

Arutelud ja lubadused finantseerimine

President Luiz da Silva ootab, et Saksamaa eraldaks konkreetse summa uut tüüpi kliimafondi jaoks, millega premeeritakse vihmametsade kaitset ja julgustatakse riike metsade hävitamisest hoiduma. Merz lubab “olulist summat”, kuid konkreetset numbrit ei nimeta. Kõneluste eel käivad Saksamaal sisearutelud rahaliste vahendite suuruse ja selle üle, kuidas need täpselt tagatakse. Kui Brasiilia plaanib fondi panustada miljard dollarit, siis Saksamaa on 2024. aastal erinevatesse kliimameetmetesse investeerinud juba umbes kuus miljardit eurot.

Merzil on pärastlõunal kohtumine president da Silvaga, kuigi on tõenäoline, et kaks riigipead räägivad täpsemalt vihmametsade päästmiseks vajalikest vahenditest. Surve Merzile on suur, sest nii rahvusvaheliselt kui ka kodumaal on oluline näidata selget seisukohta kliimakaitse suhtes.

Tugevate keskkonnaalgatuste hääl Amazonases kasvab, kuid kui tõhusad saavad poliitilised lubadused tegelikult olla? Need küsimused jäävad ruumi 8. novembril 2025. Kuidas arutelud arenevad ja millised konkreetsed meetmed lõpuks kasutusele võetakse, on näha. Üks on aga selge: poliitika ei saa üksi kliimat päästa – selleks on vaja ühist pingutust.

Lisateabe ja jooksvate arengute kohta külastage ka sellel lehel ja püsige kursis viimaste uudistega teadusmaailmast ja kliimapoliitikast.