Kliimakaitse kriisis: Saksimaa kardab sotsiaalse ühtekuuluvuse kaotamist!

Kliimakaitse kriisis: Saksimaa kardab sotsiaalse ühtekuuluvuse kaotamist!

Mis motiveerib inimesi Saksimaal, Saksi-Anhaltis ja Tüüringis kliimakaitses? Hiljutine 17.-22.10.2025 tehtud uuring näitab, et meeleolu on pingeline. Üle 20 000 vastaja väitis, et ühiskonnas vastuvõetavate kliimakaitsemeetmete suhtes valitseb tohutu umbusk. 87% osalejatest ei usalda nende meetmete õiglast rakendamist Saksamaal. Sellest teatab MDR.

Kuid küsitletud nõustuvad ka sellega, et kliimakaitse on isiklikult oluline: 72% ütleb, et see teema on neile südamelähedane. Konkreetsete meetmete toetus on aga langenud. Eelkõige on vanem põlvkond skeptiline kliimakaitse võimaluste ja tagajärgede õiglase jaotamise suhtes. Noorematel inimestel seevastu näib olevat veidi rohkem lootust sotsiaalselt õiglastele lahendustele, isegi kui 90% kõigist vastajatest hindab sotsiaalset sidusust halvaks – kasv 2024. aasta algusega võrreldes 78%.

Kliimakaitse ja sotsiaalne vastutus

Peamine aspekt, mis vastajate kommentaaridest ilmneb, on mure rahalise koormuse pärast, mida kliimameetmed võivad kaasa tuua. Paljud inimesed väljendavad seda muret koos üleskutsetega leida solidaarsusel põhinevaid lahendusi. Inimesed on teadlikud, et sotsiaalne ühtekuuluvus sõltub õiglusest, solidaarsusest ja selgetest ühistest reeglitest.

Kliimamuutustest tulenevad väljakutsed ei mõjuta mitte ainult üksikuid piirkondi või riike, vaid nõuavad ka ülemaailmset ümbermõtlemist. Vastavalt bpb Kliimakriisi tagajärgede suhtes haavatavuses on olulisi erinevusi. Eelkõige seisavad vaesemad riigid, kus heitkogused elaniku kohta on väikseimad, sageli silmitsi suurte takistustega, samas kui rikkad riigid nagu Saksamaa kannavad ajaloolist vastutust.

Lihtsalt ümberkujundamine kui eesmärk

Kliimakriisi peetakse sageli sotsiaalse õigluse kriisiks. Carla Reemtsma organisatsioonist Fridays for Future kirjeldab seda teemat kui keskse punkti rahvusvahelistes kliimaõigluse üle peetavates aruteludes. Pariisi kliimalepe toob esile, et kliimakaitses on erinevad kohustused – see tunnustus nõuab ühiskonna õiglast ümberkujundamist. Ühised poliitilised jõupingutused peavad tegelema olemasoleva ebavõrdsusega erinevate elanikkonnarühmade vahel ja jagama õiglaselt kliimameetmetega seotud koormuse.

Küsitluse tulemused ja selle aluseks olevad arutelud näitavad, et paljud inimesed on valmis elama säästvalt ja selle käigus kulusid vähendama. Sellegipoolest jääb väljakutseks kliimakaitse majandusliku ja sotsiaalse õigluse küsimuste selgitamine – ülesanne, mis on oluline mitte ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas.