COP30 Brasiilias: Euroopa kliimaeesmärgid kriisis!

COP30 Brasiilias: Euroopa kliimaeesmärgid kriisis!

Globaalsete väljakutsete survel koguneb maailm Brasiilias toimuvale 30. ülemaailmsele kliimakonverentsile COP30, mis tekitab tänapäeval segadust. [ZDF] teatab, et konverents võib määrata rahvusvahelise kliimakaitse jaoks otsustava kursi ajal, mil geopoliitiline raamistik muutub kiiresti. Traditsioonilised kliimapoliitika tegijad, nagu USA ja Euroopa, kaotavad üha enam mõju ja seisavad silmitsi uute väljakutsetega.

Kuna USA juhib Joe Bidenit ja on käivitanud miljardi dollari suuruse kliimakaitsealgatuste rahastamisprogrammi, viitavad sisemised märgid muutumisele. Kuid jääb Trumpi administratsiooni vari, kes taandus kliimameetmetest ja eemaldas ametlikest dokumentidest mõiste "kliimamuutus" nähtavuse. Selle tulemusena vähenevad murettekitavalt riiklikud ja rahvusvahelised kohustused võidelda kliimamuutustega.

Euroopa roll kliimakaitses

Olukord Euroopas pole vähem keeruline. [Inseneri] sõnul on rohelise kokkuleppe ümber sisepinged, mida Euroopa Parlamendi konservatiivsed jõud järjest enam ründavad. See väljendub muu hulgas üleskutsetes suurendada tööstuse tasuta saasteõigusi. Eelkõige soovivad Saksamaa ja Prantsusmaa peamiste kliimaeesmärkide elluviimist edasi lükata – see samm võib kahjustada kontinendi kliimapoliitikat.

ELi riigid nõuavad COP30 kohtumisel kasvuhoonegaaside heitkoguste ambitsioonikat vähendamist 90% võrra aastaks 2040, kuigi rahvusvahelised tehingud toetavad seda vaid osaliselt. Uute riiklike kliimapanuste (NDC) esitamise tähtajast 2035. aastaks jäi mööda kaks kolmandikku Pariisi kokkuleppele allakirjutanutest, sealhulgas EL. Need ebaõnnestumised tekitavad küsimusi edusammude kohta, mida Niklas Höhne Uue Kliima Instituudist näeb, kuid peab ametlike kohustuste tajumisel nõrgaks.

Globaalsed perspektiivid ja väljakutsed

Ajal, mil USA suurendab kliimakaitsest taganemist, liigub kliimapoliitika üha enam julgeolekupoliitika tähelepanu keskpunkti. Föderaalne välisminister Johann Wadephul rõhutab selle poliitilise mõõtme kui vajaliku diplomaatilise instrumendi tähtsust. Samuti rõhutab ta vajadust säilitada Saksamaa konkurentsivõime ja tehnoloogiline juhtpositsioon, et saavutada 2045. aastaks kliimaneutraalsus.

Hiina seevastu esitleb end taastuvenergia vallas olulise tegijana. Üle 80% turul olevatest päikesepatareidest ja 75% akudest on juba pärit Hiinast, mis seab Euroopa autotootjatele tõelised konkurentsiprobleemid. Jätkuvalt edendatakse fotogalvaanika ja tuuleenergia laienemist, mis mõjutab globaalseid tehnoloogilisi muutusi ja meie enda majanduslikke ambitsioone.

COP30 näevad nii Belémi kui ka rahvusvahelised läbirääkijad võimalusena sõnastada uusi siduvaid kohustusi. Kuigi väljendatakse lootusi edasiminekuks – eriti Artur Runge-Metzger ja Carolin Friedemann –, säilib oht, et majandushuvid sekkuvad kliimadebatti aeglustava tegurina.

Üldiselt näitab rahvusvahelise kliimakaitse praegune dünaamika, et kõik riigid on kutsutud võtma vastutust ja jätkama dialoogi vajalike meetmete üle. Sebimine kliimaeesmärkide, rakendamise ja tehnoloogiliste uuenduste ümber on jätkuvalt põnev ning alles jääb näha, kas ja kuidas tulevaste põlvkondade jaoks ette nähtud sätteid tehakse.