Kliimakriis ohustab rahu: Saksamaa sõjavägi on kindlalt fookuses!

Kliimakriis ohustab rahu: Saksamaa sõjavägi on kindlalt fookuses!

Kliimakriis ei ole enam kauge ohustsenaarium, vaid kujutab endast kiireloomulist reaalsust, mis ohustab julgeolekut kogu maailmas seni teadmata ulatuses. Loodusesõprade hinnangul on selge, et üha suurenev nõrkade ja habraste riikide arv ei too kaasa mitte ainult sotsiaalseid lõhesid, vaid ka kibedaid jaotusvõitlusi ja võimalikke konflikte. Kliimakaitse ebaõnnestumine ei jäta selguse osas soovida: oht, et maailm satub tulevikus kliimasõdadesse, on liigagi reaalne.

Sõjalised kulutused ulatuvad Saksamaal praegu viie protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis vastab 220 miljardile eurole. Prognoosid näitavad, et need kulutused võivad mõne aasta pärast tõusta umbes 250 miljardi euroni. Irooniline, et neid vahendeid mobiliseeritakse ajal, mil geopoliitikat kujundavad üha enam kliimaga seotud ohud. Kuna igikeltsa sulamine või looduskatastroofide sagenevad, jaotuvad kliimakriisi tagajärjed geograafiliselt ebaõiglaselt, suurendades vägivaldsete konfliktide tõenäosust jõukate ja rängalt mõjutatud piirkondade vahel.

Kliimamuutus kui sõjaline dilemma

Teine murettekitav punkt on see, et sõjasektor ise on üks suurimaid CO₂-heite põhjustajaid. Hinnanguliselt eraldab sõjavägi umbes 5,5 protsenti kogu globaalsest CO₂ heitest. Kliima- ja julgeolekuteadlane Hans Holzinger rõhutab, et sõjalised aruanded kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta kannatavad suuresti salastatuse all. Näiteks NATO paiskas 2021. aastal õhku ligi 200 miljonit tonni CO₂ ja kümnendi lõpuks võib see arv tõusta peaaegu 300 miljoni tonnini aastas.

Kuna relvaprojektid ja sõjalised koostöölepingud muutuvad üha olulisemaks, toimub see sageli keskkonna arvelt. EL-i kaitsesuveräänsusplaanid, mille eelarve on 800 miljardit eurot, võiksid tekitada ainuüksi umbes 150 miljonit tonni CO₂. See vastab Madalmaade aastaheitele või Austria, Iirimaa ja Soome heitkogustele.

Ressursside jaotus ja tulevased konfliktid

Kliimamuutuste mõjude ebavõrdne jaotumine aitab kaasa märkimisväärsele sisekonfliktide sagenemise riskile. Eriti ohustatud on vähem vastupidavad piirkonnad, eriti Aafrikas. Kliimamuutused ohustavad Aafrikas 1,6 miljardi inimese elatist – rühma, mis moodustab vaid neli protsenti ülemaailmsest CO₂ heitest. Need dünaamilised muutused tekitavad aga pingeid ja põgenike liikumist, mis ei mõjuta julgeolekut mitte ainult mõjutatud riikides, vaid ka suurtes majandusriikides nagu Saksamaa.

Müncheni julgeolekukonverentsil on kliimamuutuste teema olnud päevakorras juba mitu aastat ja see näitab kliimamuutuste kasvavat geopoliitilist tähtsust. Kuna 80 protsenti ÜRO rahuvalvetöötajatest on paigutatud riikidesse, mida kliimamuutus tõsiselt mõjutab, muutub tihe seos kliimameetmete ja ülemaailmse julgeoleku vahel üha selgemaks. Vajadus leida integreeritud meetmed nende väljakutsete lahendamiseks on hädavajalik nii humanitaar- kui ka julgeolekuprogrammide edukaks rakendamiseks.

Maailmas, mida iseloomustavad pidevad kriisid, jääb selgeks üks asi: kliima ja konfliktide tugev vastasmõju avaldab otsustavat mõju rahvusvahelisele poliitikale. Julgeoleku- ja kliimapoliitika ümbermõtestamine on hädavajalik selleks, et viia rahu ja jätkusuutlikkus harmooniasse, nagu keskkonnaajaloolane Verena Winiwarter tabavalt kirjeldab: "Pole rahu ilma jätkusuutlikkuseta. Pole jätkusuutlikkust ilma rahuta." Kuid tee sinna on täis takistusi ja nõuab ülemaailmseid jõupingutusi ja ressursside paremat haldamist.