Saksamaa kindlustab Brasiilia kliimafondideks 60 miljonit eurot!

Saksamaa kindlustab Brasiilia kliimafondideks 60 miljonit eurot!

Kliimamuutustest on saanud meie aja suurim väljakutse ja rahvusvaheline üldsus peab tegutsema. 17. novembril 2025 Brasiilias Belémis toimunud ÜRO kliimakonverentsil COP30 teatas föderaalne keskkonnaminister Carsten Schneider selgest sammust selles suunas. Saksamaa eraldab 60 miljonit eurot kohanemisfondi, mille eesmärk on aidata arengumaadel kliimamuutuste tagajärgedega kohaneda. See toetus on nälja, vaesuse ja rände ennetamiseks ülioluline, sekkus Schneider oma kõnes, rõhutades samas murettekitavaid arenguid mõjutatud riikides.

Kohanemisfond, mis on olnud rahvusvahelise kliima rahastamise keskmes alates selle loomisest 2007. aastal, on juba mobiliseerinud muljetavaldavad 1,4 miljardit dollarit ligikaudu 200 projekti jaoks 108 riigis. Nendest algatustest on seni kasu saanud üle 50 miljoni inimese. Eriti oluline on, et fondi vahendeid kasutataks meetmeteks, mis varustavad paremini rannikualasid äärmuslike ilmastikunähtuste (nt üleujutused või põud) vastu. Tagasiside fondi varasemale tootlusele on olnud valdavalt positiivne ning Schneider kordas, et Saksamaa jääb fondi suurimaks rahastajaks.

Väljakutsed ja muutused

Üks peamisi väljakutseid, millega Schneider tegeles, on kliimamuutustest põhjustatud äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine. Teadlased hoiatavad ka globaalse soojenemisega seotud ohtlike nakkushaiguste leviku eest. Nende väljakutsetega adekvaatseks lahendamiseks pole vaja mitte ainult rahalisi vahendeid, vaid ka uuenduslikke lähenemisviise, nagu varajase hoiatamise süsteemid ja kliimakindlad viljelusmeetodid.

Teine punkt, mida Schneider rõhutas, on Saksamaa kohustus lubada 2035. aastaks arengumaadele igal aastal 300 miljardit dollarit. See kohustus näitab pikaajalist pühendumust maailma kõige haavatavamate riikide toetamisele. Sellegipoolest on kriitikat: sellised organisatsioonid nagu Germanwatch on märkinud, et 2025. aastaks on kohanemisfondi jaoks praegu kavandatud vaid 133 miljonit dollarit – see on vähem kui pool sihitud 300 miljonist dollarist.

Pilk tulevikku

Belémi läbirääkimistel on suur tähtsus, kuna need määravad kindlaks tulevaste rahvusvaheliste kliimameetmete suuna. Kuigi Saksamaa on andnud märku, et soovib jätkuvalt tegutseda kliimakaitses globaalse tegijana, on vaid mõned riigid, nagu Belgia, Hispaania ja Rootsi, lubanud lisaraha. Kantsler Friedrich Merz teatas ka märkimisväärse summa eraldamisest Brasiilia algatatud vihmametsafondile, mille eesmärk on premeerida riike oma metsade säilitamise eest ja karistada metsade hävitamise eest.

Konverents kestab 21. novembrini ja toob kokku delegaadid enam kui 190 riigist, et arutada selliseid võtmeküsimusi nagu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ja vaesemate riikide rahastamine.

Tee on pikk ja paljud küsimused jäävad vastuseta. Kuid Saksamaa pühendumus näitab selgelt, et on saabunud aeg tegutseda kliimamuutuste ohjeldamiseks ja ülemaailmse kogukonna kokku toomiseks.