Kliimamuutused: kas Bremen vajab peagi kuumakaitsestrateegiat?

Kliimamuutused: kas Bremen vajab peagi kuumakaitsestrateegiat?

Kliimamuutused ei piirdu meie kodudega ning selle mõju on Bremenis ja Bremerhavenis üha selgem. Kui Brasiilias toimuval ülemaailmsel kliimakonverentsil töötatakse praegu välja lahendusi, siis praegused arengud kohapeal teatavad kasvavatest väljakutsetest. Ekstreemsed ilmastikunähtused, nagu tugev vihm ja äärmuslik suvekuumus, sagenevad ning kliimakaitse on paljudes riikides populaarsust kaotanud. Euroopa Liidus on kliimaeesmärke isegi allapoole vaadatud, mis tekitab tuleviku osas küsimusi.

Bremeni terasetehas lõpetas rohelisele terasele ülemineku – see otsus võib suurendada muret piirkondliku tööstuse pärast. Bremerhaveni Alfred Wegeneri Instituudi kliimateadlane Thomas Jung hoiab arengutel silma peal ja teeb prognoosi aastaks 2050. Ta ootab tänaste väärtustega võrreldes umbes kahekraadist kliimasoojenemist, millel on loomulikult suur mõju ka Bremenile.

Bremeni ilmaennustused

Bremen seisab silmitsi täiendavate väljakutsetega kuni 2050. aastani. Temperatuuri tõus on siin umbes 10% suurem kui Bremerhavenis, mis on eelkõige tingitud Põhjamere lähedusest. Praeguse kuumahoiatuse kohaselt on temperatuur umbes 32 kraadi – enne kliimamuutusi oleks see olnud vaid 30 kraadi ringis. Jung hoiatab, et kuumalained võivad otsese kliimamuutuse tagajärjel ulatuda kuni 35 kraadini. See vastab viiekraadisele tõusule tööstusajastu eelse ajaga võrreldes.

Silmapiiril on veel üks probleem: väheneb ka 2050. aasta talvel lumesaju tõenäosus, kuigi tugeva idakaare tuulega on kohati veel võimalikud lumesajud. Soojem õhk imab maapinnast rohkem vett, mistõttu tugevnevad vihmasajud. Lisaks võib Põhja-Saksamaal talvekuudel tormide aktiivsus suureneda, kuigi tuule ja tormide kliimamõjude täpne ulatus on vähem selgelt prognoositav.

Meretaseme tõus ja tulevikuväljavaated

Eriti murettekitav probleem on oodatav merepinna tõus. 21. sajandi lõpuks võib see ilma vastumeetmeteta tõusta umbes ühe meetri võrra. Halvima stsenaariumi korral on oht isegi kuni kahemeetriseks tõusuks, mis sõltub suuresti Gröönimaa ja Antarktika jääkihtide sulamisest. Need muutused ei mõjuta mitte ainult loodust, vaid ka mõjutatud piirkondade inimeste elustiili.

Kliimamuutused pole enam pelgalt teoreetiline kontseptsioon, vaid reaalsus, mis meid kõiki otseselt mõjutab. Jääb üle oodata, milliseid meetmeid saab rahvusvaheline üldsus julgustada ja kuidas kohalikud poliitikud nendele süvenevatele probleemidele reageerivad. Mõjude leevendamiseks ja jätkusuutliku tulevikuarengu tagamiseks on hädasti vaja lahendusi.