Kliimakaitse ohus: föderaalvalitsus aeglustab energia üleminekut!

Kliimakaitse ohus: föderaalvalitsus aeglustab energia üleminekut!

Tänases kliimaõigluse teemalises arutelus on Brasiilia kavatsuse ja tegevuse vahelise vastuolu sümbol. Samal ajal kui riik ajab maailma kliimatippkohtumisel plaani olla eeskujuks Amazonase piirkonnas, lükatakse samal ajal edasi uute nafta- ja gaasimaardlate väljaarendamist. See kahekordne tegevuskava kajastub ka energiaühistu Green Planet Energy esindaja Carolin Dählingi sõnades, kes rõhutab taastuvenergia tohutut kasvu, samal ajal liiguvad fossiilsete infrastruktuuride jaoks rekordilised investeeringud. Dähling ütleb, et viga ei ole ainult üksikisiku tasandil, vaid on sügavalt juurdunud globaalses majandussüsteemis, mis seab ökoloogilise kasvu piiramatute finantseesmärkide taha. Kliimareporter teatab, et fossiilenergia tegelikud järelkulud ei kajastu hindades piisavalt ja seetõttu on nende kasutamine endiselt atraktiivne.

Dählingi sõnul on kliimakriisi väljakutsetele vastamiseks vaja mitmeid meetmeid. Kavandatavad toetused 20 000 megavatise võimsusega fossiilse maagaasi elektrijaamadele tugevdavad olemasolevaid kliimat kahjustavaid struktuure. See võib osutuda takistuseks energia üleminekul, arvestades, et see poliitika rikub föderaalvalitsuse enda kliimaeesmärke. Sel põhjusel on Green Planet Energy esitanud Euroopa Komisjonile kaebuse, kuna kavandatav abi rikub Euroopa konkurentsiõigust. Kliimareporter rõhutab, et Saksamaa vajab praegu kiiret tegutsemist, et energia üleminekut tegelikult edendada.

Poliitilised väljakutsed ja tulevikuväljavaated

Euroopa kliimapoliitika kontekstis taotleti 90-protsendilist CO2 vähendamise eesmärki aastaks 2040, kuid eesmärke nõrgendati oluliselt. Dähling väljendab muret uue saastekvootidega kauplemise alguskuupäeva edasilükkumise pärast 2028. aastasse, mis tekitab ebakindlust. Heitkogustega kauplemist peetakse kliimakaitse peamiseks vahendiks ja selle hilinenud kasutuselevõtt võib avaldada pikaajalist negatiivset mõju. Samuti kardab ta, et CO2-heite vähendamise eesmärgist 85 protsenti Euroopas saavutatakse vaid tegelik kokkuhoid. Kliimareporter rõhutab, et kliimakaitsel on Saksamaal ka rohetehnoloogia kasvus võtmeroll.

Ka geopoliitiline olukord on selle debati aktuaalsuse seisukohalt oluline, kuna Hiina surub end üha enam puhta tööstuse juhtrolli. Samal ajal kui Euroopa on nõrgenenud kliimakaitsepoliitika tõttu maha jäänud, võttis Liidupäev vastu uue seaduse süsinikdioksiidi maa-aluse ladustamise (CCS) kohta. Samas hoiatab Dähling, et CCS on riskantne ja kulukas tehnoloogia, mida ei tohiks pidada esmaseks lahenduseks. Ta rõhutab vajadust selge energia ülemineku ja taastuvenergia kiire laienemise järele.