Kliimamets Fürstenfeldbruckis: mahepõllumajandustootja istutab tulevikku!

Kliimamets Fürstenfeldbruckis: mahepõllumajandustootja istutab tulevikku!

Kliimamuutused ei peatu ja ka kohalikud metsad on tõsiselt mõjutatud. Fürstenfeldbruckis annab Johannes Kellerer, rohkem tuntud kui “Joe”, lootuse märgi. Viimastel linnapeavalimistel ka satiirierakonna “Partei” kandidaadina üles astunud mahetalunik plaanib Hasenheides 4000 ruutmeetri suurusele maa-alale kliimametsa rajada. Lõunasakslane teatab, et Kellerer tahtis oma kandidatuuriga juhtida tähelepanu sellistele küsimustele nagu jätkusuutlikkus ja keskkonnakaitse ning äratas tähelepanu 644 häälega, lubades iga hääle eest ühe puu. Seni on ta suutnud istutada juba umbes 600 kliimapuud.

Varem kuusikutega kaetud ala on põua ja kooreüraski tõttu tugevasti kannatanud. Kellerer otsustas luua jätkusuutliku segametsa. Eesmärk on istutada valik puuliike, mis on hästi kohanenud tulevaste kliimamuutustega. Teda toetab metsamees Anita Ottmann, kes toetab tema ideed innukalt. Puuliikide valik on lai ja ulatub kodumaistest sortidest nagu hapukirsid ja serviismarjad uuenduslikumate rahvusvaheliste liikideni nagu hiidsekvoia, Atlase ja Liibanoni seeder. Tänu nende sügavale juurtele võib neil olla parem juurdepääs põhjaveele ja seega on neil kliimamuutuste ajal suurem vastupidavus.

Kliimametsa õige puuliik

Viimase 40 aasta keskmise temperatuuri tõusuga 1,6 kraadi on metsad silmitsi tõsiste väljakutsetega. Baieris on oodata täiendavat kasvu, eriti kui reageerimisele kliimat kahjustavatele gaasidele ei reageerita piisavalt kiiresti. Metsateadmised on pakkunud selles kontekstis huvitavat infot: Mõõduka temperatuuritaluvusega puuliikide puhul oleks siiski vastuvõetav temperatuuri tõus 2 kraadi võrra, suuremate tõusude puhul peaksid fookusesse tõusma kõrge taluvusega puuliigid. Nende hulka kuuluvad sellised liigid nagu must mänd, harilik mänd ja istuv tamm.

See valik on ülioluline mitte ainult uute metsade jätkusuutlikkuse, vaid ka nende vastupidavuse jaoks äärmuslikele ilmastikutingimustele, nagu põud ja kuumalained. Veebilanss mängib võtmerolli ning monokultuuride muutmist liigirikasteks segametsadeks, nagu Kellerer plaanib, peavad eksperdid teedrajavaks. Lisaks on puuliigi päritolu määrava tähtsusega nende kohanemisvõime jaoks vastava keskkonnaga. Föderaalne Keskkonnaagentuur rõhutab, et segametsad on kahjuritele ja seentele vähem vastuvõtlikud, mis tähendab, et Kellerer on oma planeerimisel õigel teel.

Kellereri pühendumus võetakse kohalikus kogukonnas hästi vastu. Ta kavatseb hariduse ja oma metsaprojektile juurdepääsu kaudu tõsta tulevaste põlvkondade teadlikkust keskkonnakaitsest ja jätkusuutlikkusest. Järgmise paari aasta jooksul soovib ta teha oma projekti avalikkusele kättesaadavaks, mis annab kõigile huvilistele täiendava stiimuli kliimamuutuste väljakutsete ja lahendustega tegelemiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Kellerer ei soovi mitte ainult oma kliimametsaga anda olulist panust keskkonda, vaid soovib olla ka eeskujuks. Kuna kliimamuutuste väljakutsed muutuvad käegakatsutavamaks, on tema lähenemine segametsade rajamisele samm õiges suunas tulevikumetsade kindlustamiseks.