Ringmajandus: teadus hoiatab heitkoguste ja riskide eest!

Ringmajandus: teadus hoiatab heitkoguste ja riskide eest!

Tänapäeval on üleskutse keskkonnateadlike lahenduste järele aina valjem. Ringmajandus ehk materjalide taaskasutamise põhimõte on üha enam tõusmas arutelude keskmesse. Ent kõikehõlmav analüüs, mis hõlmab ligikaudu 1600 ettevõtet enam kui 51 riigist, näitab nüüd, et materjalide ringlussevõtt ei too alati oodatud ökoloogilist kasu. Valju MDR Tarneahela tasakaalu võib isegi negatiivselt mõjutada, kui ringlussevõtu protsessides ei võeta nõuetekohaselt arvesse logistilisi aspekte ja energiatarbimist.

Olulist rolli mängivad tehnoloogiad ning materjalide transpordi ja ümbertöötlemise viis. Enamik ringlussevõtu protsesse nõuab märkimisväärses koguses energiat ja kui kasutatavad meetodid ei ole tõhusad, võivad heitkogused suureneda. Seetõttu on väga oluline keskenduda tootekujunduses jätkusuutlikkusele, näiteks läbi remonditavuse ja kauakestva konstruktsiooni. Positiivseid kliimamõjusid on võimalik ilmselgelt saavutada, kui ringpõhimõtted integreeritakse arendusfaasi K ajaleht.

Ringmajanduse väljakutsed

Selgub, et läbimõeldud tootedisain on heite eduka vähendamise võti. Vaatamata ringlussevõtu ja taaskasutamise jõupingutustele on tulemused sageli erinevad. CO2 bilanss võib suureneda, eriti keeruliste logistikaprotsesside korral. Uuringud näitavad, et ettevõtted, kes töötavad proaktiivselt oma toodete ümberkujundamise nimel, on kliimakaitses edukamad. Strateegiline planeerimine on seetõttu hädavajalik, et ringmajandusest tõeliselt kasu lõigata.

Huvitav on ka Euroopa perspektiiv. EL kavandab 2026. aastaks terviklikku õigusraamistikku, et edendada ringlust. Need meetmed võivad potentsiaalselt kaasa tuua vähemalt 700 000 uue töökoha loomise järgmise paari aasta jooksul. Majanduslik eelis sõltub aga tihedalt ringprotsesside ökoloogilisest efektiivsusest. Järjest suureneb surve ettevõtetele optimeerida oma protsesse, et vastata turu dünaamilistele nõudmistele.

Praktilised lähenemisviisid rakendamisele

The Säästva Majanduse Liit (BVNG) mängib selles protsessis keskset rolli. Ta toetab ettevõtteid ja asutusi jätkusuutlike ja ringikujuliste ärimudelite väljatöötamisel, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) jaoks. Suurt rõhku pannakse praktilistele lahendustele, mis on mõttekad mitte ainult ökoloogiliselt, vaid ka majanduslikult.

Oluline aspekt on tihe koostöö teadusasutuste ja tööstusliitudega. Eesmärk on luua uuenduslikke lähenemisviise, mis aitavad ettevõtetel töökohti kindlustada ja keskkonnamõju vähendada. Nende strateegiate abil saaks ringmajanduse majanduslikku potentsiaali täielikult ära kasutada ilma kliimat koormamata.